1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohstumus. Nt. akaatsialised ja sipelgad: akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele môeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et sipelgatelt vastu saada kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja -linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jôehobu + linnud jne). 2) Pôllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad - kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene vôi muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu - sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kôikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha ôônes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha ôônes ja rakkudes, nt. ainuôôssetel (korallid).
Näide 1: akaatsialised ja sipelgad: akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele mõeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et sipelgatelt vastu saada kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jõehobu + linnud jne). 2) Põllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene või muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kõikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha õõnes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha õõnes ja rakkudes, nt
nähtus, kus populatsiooni suhteline kasvukiirus sõltub populatsiooni arvukusest positiivselt. Madala tiheduse korral on taimed tolmeldajatele vähem atraktiivsed. Tolmeldamise mõju taimekooslustele: vähenev seemneproduktsioon mõjutab otseselt organisme, kes toituvad taimeseemnetest. Taime ebaedu sigimisel mõjutab negatiivselt temaga mutualistlikes või antagonistlikes suhetes olevaid liike, ühe taime vähene sigimisedu võib mõjutada liikidevahelisi konkurentssuhteid koosluses. 18. Seemnelevi soodustav mutualism ja selle mõju taimekooslustele 19. Taimedevaheliste positiivsete interaktsioonide (soodustamise e. fasilitatsiooni) olemus ja mehhanismid. Fassililtatsioon- protsess, kus ühe taime olemasolu suurendab teise taime kasvu, ellujäämust või paljunemisvõimet. Näide: varjutamine- Saguaro kaktus. Täiskasvanud isendid soodustavad liigikaaslaste seemnelist uuenemist, pakkudes varju ja vähendades maapinnale
tüübid; Mutualism kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Seejuures on see neile obligatoorne üks ei saa ilma teiseta elada. Mutualismi liigid: · Käitumuslik kohastumus akaatsias vs sipelgad · Põllumajandus sipelgad karjatavad lehetäisid nagu inimesed loomi · Tolmeldamine ja seemnelevi · Sümbioos Mükoriisa ehk seenjuur. Taimejuur elab sümbioosis seenega. Seenejuur varustab taime anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega samal ajal kui seen imeb taimelt fotosünteesi produkte. · Endomükoriisa seenejuured tungivad rakkude vahele ja rakkude sisse · Ektomükoriisa seenejuured ei tungi rakkude sisse ega vahele vaid moodustavad tupe. Avalduvad peamiselt puudel · Erikoidne mükoriisa kanarbikulised
ehk mink. Mutualism (++) Jaguneb · Obligatoorseks · Fakultatiivseks(protokooperatiivne) 1. Mutualism kui käitumuslik kohastumus. Kaks täiesti mittesuguluses olevat bioloogilist liiki on evolutsiooni käigus õppinud üksteisega kohastuma. Ideeks jõuda üheskoos parema tulemuseni kui nad üksi suudaks. Nt akaatsia ja sipelgas; meemäger ja meenäitaja(lind). 2. Põllumajandus(sensu latu). Aedniksipelgad, sipelgad lüpsmas lehetäid. 3. Seemnelevi ja tolmeldamisega seotud mutualism. 4. Sümbioos. Eeldab kahe organismi pidevat intiimset kooselu. Üks osaliik on alati oluliselt väiksem kui teine. Peremees(suur) sümbiont(väike). Õisloomad. Dinoflagellaadid toidavad koralli. Endosümbiondid elavad rakkude sees nt mitokonder, plastiid, rakutuum. Mükoriisa ehk seenjuur. Valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega. Need seened asustavad taime juuri. On olemas kolme sorti: 1
Liigifondi teooria rõhutab liigitekke ja migratsiooni olulisust kohaliku liigirikkuse seletamisel. C on õige. 33. Kas sümbioosi näiteks on? A. Ahven ja haug? B. Koolibri ja troopiline taimeliik? C. Samblik? D. Kuusk ja jänesekapsas? Samblik on sümbiontne kompleksorganism, kus intiimselt koos tegutsevad vetikas ja seen. C on õige. 34. Mükoriisa hõlbustab: A. Taimede juurtoitumist? B. Puude ja põõsaste õitsemist? C. Seemnelevi? D. Korallide tolmeldamist ja vastsejärkude levimist? Seenjuur on taimele kasulik sümbioos sest seeneniidistik suurendab juuresüsteemi vett imavat pinda ja parandab taime toitainete kättesaadavust. A on õige. 35. Miks nimetatakse laguahelat doonor-kontrollitud süsteemiks? A. Sest lagundajad ja detritivoorid ei mõjuta toiduobjektiks olevate liikide populatsioonitihedust; B
Sipelgad käivad aegajalt lehetäisid lüpsmas ja annavad sipelgatele tilga suhkruvett. Vastutasuks sipelgad kaitsevad lehetäisid teiste putukate eest 2. Seenekasvatus – massiliselt tegeletakse sellega, eriti niiskes troopikas. Sipelgad viivad lehetükke pessa. Nad ei söö lehti, vaid viivad lehed oma seenekasvatusele. Lehelõikajad sipelgad söövad vaid seeni. Seened muudavad seedimatu biomassi nende jaoks assimileeritavaks. 3. SEEMNELEVI JA TOLMENDAMISEGA SEOTUD MUTUALISM On palju loomi ja taimi, kelle eksisteerimine sõltub vaid üksteisest nt: Loomadel on maasikatega mutualistlik suhe. Masi on neile atraktiivne ja vastutasuks levitavad liimad maasikate seemneid. nt: Taimedel on ilusad/lõhnavad õied vaid selleks, et meelitada tolmendajaid. Õie nectar on mõeldud vaid tolmendajate meelitamiseks, nektarit tarbima tulles jääb putuka külge õietolm. Ainult koolibri on nekteritoitelised. Iga õie jaoks on oma koolibri
annaabi.ee 
