2010. aastal kasvatati Eestis kartulit ligi 9000 hektaril. Kartulipõldude pindala on aastate jooksul oluliselt vähenenud, kümme aastat varem oli see 30 000 hektarit[6] ning 1990. aastate alguses 65 000 hektarit. Sellisel vähenemisel on mitmeid põhjuseid. Eesti NSV ajal toodeti suures koguses kartulit loomasöödaks ning seda tänapäeval enam ei tehta. NSV Liidu teistesse liiduvabariikidesse eksporditi 150–160 000 tonni söögikartulit ja 70 000 tonni seemnekartulit. Nii suure turu kadumine ning majanduslik kitsikus on peamised kartulitootmise vähenemise põhjused.[7] Samuti on vähenenud kartuli tarbimine Eestis, kuna üha enam süüakse makarone ja riisi. Siiski on kartul meie toidulaual endiselt populaarne. Aastas tarbitakse Eestis inimese kohta 84 kg kartulit, mis teeb ühe ööpäeva kohta keskmiselt 230 g. Tänapäeval pole kindlat arvestust, mille järgi saaks täpselt kindlaks määrata Eestis
Joonis 6. Kartuli – hõbekärn punasekoorelisel kartulil (Silver Scurf) Haigustunnuseid on koristusjärgselt vaevu märgatavad. Noortel mugulatel võib olla lausa peiteline. Haigus kahjustab ainult mugulate epidermist. Tõrje: 1. Hoidlate puhastamine ja desinfitseerimine ( sest haigustekitajad talvituvad mugulatel ja taimejäätmetel mullas) 2. Mulla hoidmine fütosanitaarselt puhtana 3. Seemne uuendamine ( kasutada hõbekärnata seemnekartulit) 4. Viljavaheldus ( haigustekitaja võib püsida mullas elujõulisena 9-10 kuud) 5. Ei soovitata kasutada turbakomposte, kasvatada turvasmuldadel 6. Hoidlas õhuniiskus kuni 85% ja temperatuur 3,5 – 4,5oC 7. Koristusjärgselt saak kohe kuivatada ja välistada kondensatsioonivee teke 8. Keemiline tõrje (koristusjärgne mugulsaagi vahetu puhtumine) (Emergence of silver scurf, Canada) Helminosporium solani tektajat saab tõrjuda mitmeil erineval moel
mis müügitehingute puhulgi. Varude klassifikatsioon: Varud on ainelised varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Lisaks kuuluvad varude koosseisu müügiks hoitavad seadmed (varem arvele võetud kui põhivara) ja kinnisvara. Põllumajanduses kajastatakse varudena seemnetera- ja kaunvilju, seemnekartulit ja –juurvilju, noor- ja nuumloomi, mesilassülemeid. Varude klassifikatsioon tootmisettevõttes: Tooraine ja materjal on selline aineline vara, mida toodetakse ise või ostetakse sisse ning mida kasutatakse otseselt valmistoodangu saamiseks. Põllumajanduses on omatoodetud tooraineks isetoodetud sööt (nt silo), jahu, seemned…Sisseostetud tooraineks on mineraalväetised, vedel- ja tahkekütused, ravimid…Lisaks kuuluvad tooraine ja materjali alla
11.Varude klassifikatisoon ning kuluarvestusmeetod Varud on ainelised varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Lisaks kuuluvad varude koosseisu müügiks hoitavad seadmed (varem arvele võetud kui põhivara) ja kinnisvara. Põllumajanduses kajastatakse varudena seemnetera- ja kaunvilju. seemnekartulit ja -juurvilju, noor- ja nuumloomi (põrsad, kesikud, vasikad, mullikad, väljapraagitud põhikarja loomad), mesilassülemid. Tootmisettevõtete ja kaubandusettevõtete varude struktuur on erinev. Tootmisettevõtte varudeks on tooraine, materjalid, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Varude arvestussüsteemid Varude kulupõhiste arvestusmeetodite rakendamiseks on olemas kaks võimalikku süsteemi, mille valikut ettevõttele ei piirata. Nendeks on:
hävitada seetõttu, et neil polnud fütosanitaarsertifikaati, ning päritolumaa on ohtliku taimekahjustaja palmiripslase Thrips palmi (Thysanoptera: Thripidae) levikuala. Mida teha? ( Väljastpoolt Euroopa Liitu on reisijal lubatud ilma fütosanitaarsertifikaadita (nn ,,lihtsustatud korras") kaasa tuua kuni 5 taime. ( Lihtsustatud korras ei tohi tuua teatavaid artikleid nt. tarbe- ja seemnekartulit; mulda ja komposti; krüsanteemi, nelgi ja orhidee lõikeõisi ning potitaimi, mis pärinevad väljastpoolt Euroopa riike; sugukonna tsitruselised ja perekonna viinapuu taimi. ( ( Reisil tuleks vältida emotsionaalseid juhuoste, eriti elusloomade või taimede või ka neist valmistatud suveniiride näol (nt. krokodillinahast saabaste ost võib
Edenes kartuli eksport (toidu- ja seemnekartul). Eesti Vabariik oli 1930. aastatel kartulitootmises ühe elaniku kohta maailmas esikohal. 1960. 1970. aastatel saavutas kartulikasvatus Eestis maksimaalse ulatuse. Kartul muutus lisasissetuleku allikaks individuaaltootjatele. Eesti NSV ajal toodeti suures koguses kartulit loomasöödaks. NSV Liidu teistesse liiduvabariikidesse eksporditi aastas: 150160 tuhat tonni söögikartulit, 70 tuhat tonni seemnekartulit. 27. Millest lähtuda kartulisordi valikul? Sobiva sordi valikul tuleb lähtuda: - kasvuperioodi pikkusest, - mugulate suurusest, - mugulate kujust, - kuivainesisaldusest, - haiguskindlusest, - stabiilsest kvaliteedist säilitamisel, - tarbimisperioodi kestvusest, - maitsest. 28. kartuli tähtsus, olulisemate toitainete ja vitamiinide sisaldus. Kartul on tähtis eelkõige:
annaabi.ee 
