Põhjapiirkonnas kasvavatel puudel parkaine sisaldus väiksem kui lõunapiirkonnas kasvavatel. Suurim parkaine sisaldus on troopikapuudel. Parkainet saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerides. (orgaaniliste ühendite eraldamine veega) Kasvavas puidus tekivad järgmised lisaühendid ehk toitained: * valgud, esinevad lehtedes, seemnetes ja mahlas, nende kogus on kasvavas puidus suurem suvel. * tärklis säilib säsikiirte välimistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel kasutatakse kogu tärklist puu kasvamiseks. * rasvad esinevad põhiliselt seemnetes, sarapuul ja pärnal ka puidus, okste puidus enam. * Suhkrute kujukaks näiteks on mõningate puude kevadine magusa mahla jooks. Puidu füüsikalised omadused: Välised omadused: värvus, läige, tekstuur, lõhn. Seesmised omadused: niiskus, tihedus, kuivamine, kahanemine, paisumine, kaardumine, elektrilised omadused, akustilised omadused, soojusomadused.
Kasutatakse värvimis-,naha-ja tinditööstuses. Tamm, kastan, tsuuga. Parkaine saadakse puidust ja koorest orgaaniliste ühendite eraldamisel veega. Kasvava puu lisaühendid e. Toitained : · Valgud esinevad lehtedes, seemnetes ja mahlas, nende kogus kasvavas puus on suurem kui suvel. · Tärklis säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel kasutatakse kogu tärklis puu kasvamiseks. · Rasvad esinevad põhiliselt seemnetes. Sarapuul ja pärnal ka puidus, enam okste puidus. · Suhkrute näiteks on mõningate puude kevadine magusa mahla jooks. 19. Puidu füüsikalised omadused jagunevad : Välised omadused : · Värvus · Läige · Tekstuur · Lõhn Seesmised omadused : · Niiskus · Tihedus · Kuivamine · Kahanemine · Paisumine · Kaardumine
ja levila põhjaosas juuni teises pooles. Seemned valmivad sama aasta septembris- oktoobris, levila põhjaosas aga võivad külmal aastal üldse mitte valmida. Seemnete varisemine algab märtsis-aprillis ja kestab kuni sügiseni. Eestis ja meie lähipiirkondades variseb kõige rohkem seemneid mais. Head seemneaastad esinevad 45 aasta järel, heades kasvutingimustes sagedamini kui halvemates. Väga headel seemneaastatel võib kuuse puhtpuistu toota 90158 kg seemneid ühe hektari kohta. Kuuseseemned on taigas oluliseks toiduallikaks valgejänestele, kuuse-käbilindudele ja rähnidele. Valmivate seemnete hulka võivad oluliselt vähendada mitmesugused käbisid ja seemneid kahjustavad kahjurputukad. Tõusmed tärkavad 34 nädalat pärast idanemist ja neil on 89 (harva ka 10) idulehte. Noores eas (esimesed 1015 aastat) on puude kasvukiirus üsna madal. 3 aasta vanused seemikud on umbes 20 cm kõrgused
lõunapiirkonnas kasvanuil. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Parkaine saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerimisega (orgaaniliste ühendite eraldamine veega). Kasvavas puus tekivad veel järgmised lisaühendid e. toiteained: a) valgud esinevad lehtedes, seemnetes ja mahlas, nende kogus kasvavas puus on suurem suvel; b) tärklis säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel kasutatakse kogu tärklis puu kasvamiseks; c) rasvad esinevad põhiliselt seemnetes, sarapuul ja pärnal ka puidus, okste puidus enam; d) suhkrute kujukaks näiteks on mõningate puude kevadine magusa mahla jooks. Puidu füüsikalised omadused. Füüsikalised omadused jagunevad: · Välised omadused: värvus läige tekstuur lõhn · Seesmised omadused niiskus tihedus kuivamine kahanemine paisumine
Parkained- seda sisaldavad nt tamme, kastani, tsuuga puit ja koor. Kasutatakse värvi-, naha-, tindi-, ravimitööstuses. Parkainete sisaldus kasvab aastatega ja see on alati suurem lülipuidus kui maltspuidus. Kasvavas puidus tekivad veel järgmised lisaühendid e toitained: a)valgud- lehtedes, seemnetes, mahlas. Kogus kasvavas puus suurem suvel. b)tärklis- säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel läheb kogu tärklis puu kasvuks c)rasvad- esinevad põhiliselt seemnetes (va sarapuu, pärna puit- eriti oksad) d)suhkrud- nt kevadine magus mahlajook Kasutatud kirjanduslikud allikad: 1. ,,Puiduteadus" Endel Saarman 2. http://www.tallnerk.ee/?109 3. Juhendaja: Riho Mäe 4. Juhendaja: Andres Luts
Parkained- seda sisaldavad nt tamme, kastani, tsuuga puit ja koor. Kasutatakse värvi-, naha-, tindi-, ravimitööstuses. Parkainete sisaldus kasvab aastatega ja see on alati suurem lülipuidus kui maltspuidus. Kasvavas puidus tekivad veel järgmised lisaühendid e toitained: a)valgud- lehtedes, seemnetes, mahlas. Kogus kasvavas puus suurem suvel. b)tärklis- säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel läheb kogu tärklis puu kasvuks c)rasvad- esinevad põhiliselt seemnetes (va sarapuu, pärna puit- eriti oksad) d)suhkrud- nt kevadine magus mahlajooks. 2. Ümar metsamaterjal olenevalt väliskujust ja töötlemisest jaguneb ümarmetsaks ja saematerjaliks. Ümar metsamaterjali läbimõõt võetakse peenemast otsast. Päris peen palk algab juba läbimõõdust 8-10 cm. Peenpalk on 14 cm ja enam. Jämepalk 26 cm ja enam (latiks loetakse 3-7 cm läbimõõduga).
Viljakandvus Eestis kasvab ka soo- ja arukase hübriide, need on Rootsini. Eestis leidub looduslikult vaid algab 10-15 a., kõige rikkalikum on 50 a. aga väheuuritud. saartel (peamiselt Saaremaal) aga vähesel vanuses. Seemneaastad korduvad peaaegu Perekond Lepp (Alnus) määral ka Lääne-Eestis. Kultuuris igal aastal või üle aasta ja seemneaastatel Heitlehised puud ja põõsad, perekonnas umbes 30 (haljastuses) aga kasvab kogu Eestis. on seemnete produktsioon rikkalik: liiki, neist Eestis looduslikult 2 liiki. Maailma suurimate jugapuude kõrgus keskmiselt 60 kg/ha (Eestis on saadud ka Ühekojalised, õied ühesugulised. Emas- ja isasõied
Õitseb mais peale pungade puhkemist, seeme valmib juuli lõpus. Isasurvad moodustuvad sügisel, on 5-8 cm pikad, rippuvad, 2-3-kaupa võrsete tipus. Emasurvad lühivõrsetel, 1,5-2 cm pikad ja moodustuvad kevadel enne lehtede puhkemist. Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Viljakandvus algab 10-15 a., kõige rikkalikum on 50 a. vanuses. Seemneaastad korduvad peaaegu igal aastal või üle aasta ja seemneaastatel on seemnete produktsioon rikkalik: keskmiselt 60 kg/ha (Eestis on saadud ka 200 kg/ha) ja kuna seemned on väga väikesed (1000 seemne mass 0,1-0,2 g), siis on seemnete hulk suur (metsa kunstlikul uuendamisel on arukase puhul soovituslik külvinorm 2-3 kg/ha). Paljuneb peamiselt seemnetest, noored puud võivad anda ka kännuvõsu. Suures osas just tänu rikkalikule seemnekandvusele ja
annaabi.ee 
