enne ja halvema kvaliteediga varisevad hiljem. Käbide ja seemnete suurus erineb erinevates geograafilistes piirkondades üsna suures ulatuses. Briti Columbias valminud seemned kaaluvad keskmiselt 7,6 mg, Californias aga 19,6 kuni 43,5 mg. Sisemaa teisendi seemned on ranniku-ebatsuuga seemnetest veidi raskemad ja rohkem kolmnurkse läbilõikega. Head ja väga head seemneaastad esinevad paar korda seitsme aasta jooksul, kuid isegi väga heal seemneaastal on vaid kahekümne viiel protsendil puudest märkimisväärne hulk käbisid. Käbisid on kõige rohkem 200300-aastastel puudel. Seemnete põhiliseks levitajaks on tuul, mis võib nad kanda kuni 12 km kaugusele. Enamasti kanduvad nad siiski puust kuni 100 m kaugusele. Levitamisele aitavad kaasa ka närilised ja linnud, kes neid toiduks tarvitavad. Esimese aasta seemikute jaoks on parimad kasvutingimused ja ellujäämise protsent
Seemne varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistu on looduslik või kultuuripuistu.Valikseemnepuistuks nim. Fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistus võib keskimne seemnesaak hektarilt olla männi puhul kui 4kg , kuusel aga 40kg aastas. Heal seemneaastal võib ulatuda männi seemnepuistus seemnesaak üle 15kg hektari kohta. Valikseemnepuistuteks sobivad regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud, viljakas kasvukohatüüp, keskealine või valmiv puistu jne. Okaspuu valikseemnepuistute valikul ja eraldamisel tuleb arvestada et üleseisnud puistute ja puude käbid nii männil kui kuusel enamasti tunduvalt väiksem. Puud millelt seemned varutakse peaksid olema kiirekasvulised, sirgetüvelised, kitsavõrega jne. Metsaselektsioon
rohkem kui emaspuid. Tavaliselt kasvavad kummastki soost puud rühmiti, kusjuures ühte sugu puuderühm võib hõivata isegi kuni hektarisuuruse ala. Õitsemise algus oleneb ilmastikuoludest: enamasti õitseb haab aprilli teisel poolel, tolmlemine vältab keskmiselt kuus päeva. Seemnete valmimiseks kulub umbes viis nädalat. Lendkarvadega seemned arenevad kupras, mis valminult lõhkeb kaheks poolmeks. Seemned on pirnikujulised, väga väikesed: 1000 seemet kaalub keskmiselt 0,12 g. Rikkalikul seemneaastal on haab väga viljakas: saja-aastane puu võib toota 54 miljonit seemet [12], puistus võib aga viljakus väheneda: 400–500 miljonit seemet hektari kohta. Kuigi haava seemnete arv ületab mitu korda mõne teise metsapuu oma, näeme looduses siiski väga harva seemnest kasvanud noori haabu. Varem peeti selle põhjuseks haavaseemne halba idanevust. Tegelikult idaneb värskelt valminud haavaseeme hästi (85–100%). Ent imepisikesed seemned
käbide-seemnete varumiseks. Seemlad ei suuda hetkel tagada metsauuendamiseks vajalikku metsaseemne kogust. Teatud juhtudel pole see ka vajalik (näit. männi külvi puhul). Valikseemnepuistutest varutud seemned oleksid aga parema geneetilise ja tehn. kvaliteediga kui ajutistest seemnepuistutest saadu. Valikseemnepuistus võib keskmine seemnesaak hektarilt olla männi puhul kuni 4 kg, kuusel aga kuni 40 kg aastas. Heal seemneaastal võib ulatuda männi seemnepuistus seemnesaak üle 15 kg hektari kohta. Valikseemnepuistuteks sobivad: ● regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud, ● tootlikkuselt kõrgema boniteediga, minim. III bon. ● viljakas kasvukohatüüp, ● ebasobivate omadustega puude arv ei tohi olla suurem kui 25-50 % puude koguarvust olenedes täiusest, st. suurema täiuse puhul võib rohkem miinuspuid olla, ● keskealine või valmiv puistu.
on lühiealine, tekib üsna ruttu lepiku seenhaigused, neist kõige haavataelik igal aastal. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad. asemele kuusik (seda enam, et lepp (Phellinus tremula). Hinnanguliselt 90- Kuupula ümbritseb 1/3-1/4 pikkuselt. muudab mulla viljakamaks, kuusk on aga 95% raieküpsetest haavikutest on Seemneaastal võib 1ha-lt saada kuni 1,5 mullaviljakuse suhtes nõudlik puuliik). nakatunud selle seenega ja puit seetõttu tonni tõrusid. Paljuneb peamiselt tõrudest, Hall lepp on sobiv puuliik ka põllumaade mädanikuga ja tarbepuidu väljatulek väike. noores eas annab ka kännuvõsu. metsastamise ja sobiv eeluuendus kuusele
, puistus 50-60 a. Isaõied 3- 6 cm pikkused rippuvad urvad, mis asuvad eelmise aasta võrsete tipul 2-3-kaupa. Emasõied 2-3- kaupa noortel võrsetel. Tolmlemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine toimub alles 2 kuu pärast. Seemneaastad 4-8 aasta järel, viljakates kasvukohtades ka igal aastal. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad. Kuupula ümbritseb 1/3-1/4 pikkuselt. Seemneaastal võib 1ha-lt saada kuni 1,5 tonni tõrusid. Paljuneb peamiselt tõrudest, noores eas annab ka kännuvõsu. Areaal on lai, kasvab Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias. Eestis kasvab oma areaali põhjapiiril, seetõttu on ka tammikute kasv siin aeglane (2,3 tm/ha/a) ja nad on ka vähelevinud (tammikute osatähtsus puistutest 0,7% tagavarast). Keskmine tammikute boniteet Eestis III.
See raieviis nõuab väga metsasõbralikku lähenemist. Tänapäeval, kui seda viisi kasutada, tehakse raie kas kolmes või kahes järgus. Üldiselt tuleb kõne alla kuuse ja männi enamusega metsades, samuti lehtpuupuistutes, kus esineb elujõuline Ku II rinne. Soovitav: kuuse enamusega metsades 3 järku: I raiejärguga raiutakse välja 20-30 % tagava-rast, jälgides põhimõtteid, et raiutaks tormihellad puud, halbade pärilike omadustega puud. Raieid tasub teha peapuuliigi seemneaastal, kasutades ära looduse poolt pakutud seemne-potentsiaali. II raiejärguga raiutakse 30-40 % puistu tagavarast ja III viimase raiejärguga (koristusraiega) ülejäänud osa. III raiejärk tehakse tavaliselt siis, kui LU kõrgus on üle 1 m ja taimi on rohkem kui 2500 tk/ha-l. männi- ja kaseenamusega metsades 2 järku: I järguga raiutakse välja 45-50 % tagavarast, kusjuures soovitav pole puistu täiuse langus alla 0,4. Koristusraie (II järk)
annaabi.ee 
