Taastootmine ehk veisekarja uuendaminse all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Veiste aretusväärtusi hinnatakse eellaste,järglaste,külgsuhulaste või looma enda tunnuste alusel. Praktilist valikut teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga: 1. Valik toimub vasikaeas,otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt,teine ots hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas,noorlehmade hulgas pärast laktsiooni lõppemist. Seemenduspullide esmane valik 3-kuuselt, teine valik 12 kuu vanuselt ja lõplik hinnang 6 a vanuselt. Jõudluseks nim loomade võimet toota teatud tungimustes ja teatud ajavahemikus vajalik kogus mingit toodangut. Udar on nahamoodustis, kuid talituselt suguorgan. Udara anat ühikuks on imeti, mis koosn imetikehast ja nisast. koosneb:1)näärmekude, mis on seot piima produktsiooniga 2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat
21. Veiste aretusväärtuse, hindamine ja praktiline valik. Veiste aretusväärtuse, hindamise ja valiku teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. 1)Esimene valik toimub juba vasikaeas(alles jäetakse lehmikud, pullikud lähevad müüki) 2)Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt lehmikud valitakse karja täienduseks 3)Teine otsustav hindamine ja valik toimub mullikate hulgas -seemendatakse, realiseerit.lihaks või müüakse 4) valik noorlehmade hulgas hinnatakse piimajõudlust 5)Seemenduspullide esmane valik - toimub 3-kuuselt, hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist 6)seemenduspullide teine valik - toimub 12 kuu vanuselt, kontrollitakse sigimisvõimet 7)Lõplik hinnang seemenduspullile - 6 aasta vanuselt 22. Jõudluse mõiste. Jõudluseks nim. loomade võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. Jõudlusvõime oleneb pärilikest eeldustest, keskkonnatingimustest ja nende omavahelisest koostoimest ehk interaktsioonist. 23
tunnuste alusel. Praktiline valik- määratakse ära aretusprogrammiga, mille koostab aretusühistu. Esimene valik vasikaeas- kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist. Otsustav valik 6.kuu vanuselt-arvestatakse kasvu , arengut ja geneetilist väärtust. Teine otsustav hindamine 15...16kuu vanuselt- keda seemendama. Järgmine valik noorlehmade hulgast pärast I laktatsiooni lõppemist- hinnatakse piimajõudlust ja välimikku. Seemenduspullide esmane valik 3-kuuselt, hinnatakse kasvu, arengut ja põlvnemist, millised müüki, suguloomadeks ja nuumale. Teine valik 12kuuselt- sigimisvõimet ja spermakvaliteeti. Lõplik hinnang ca 6a vanuselt seemnepullidele tütarde 1.laktatsiooni toodangu alusel. 22)Jõudlus- loomade võime toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. Arvestatakse nii toodangu mahtu kui ka väärtust. Oleneb pärilikest
Akadeemik Aarne Pung (1909...1994) EPA põllumajandusloomade aretuse kateedri juhataja 1951...1979. Uuris tõuveiste kehaehitust, mida korratakse iga 20 aasta järel. Mõõdetakse kolme veisetõu esindajaid ja määratakse tendentsid kehaehituse muutustes. Akadeemik Adolf Mölder (1912...1976) juhatas Eesti Punase Karja Tõuseltsi (hiljem tõulava) ja oli ELVI (praeguse LKI) direktor 1956...1976. Tema initsiatiivil loodi kunstliku seemenduse süsteem, asutati jõudluspärilikkuse katsejaamad seemenduspullide hindamiseks ja töötati välja suurtootmisele sobiv veiste pidamissüsteem. Oli eesti punase veisetõu aretuse juht Eestis. Professor Leo Vaher (1921...1981) asutas ELVI-s verefaktorite uurimise labori 1958.a. ning alustas 1964 piimaveiste jõudlusandmete töötlemist elektronarvutil. Põllumajandusdoktor, professor Elmar Liik (1895...1975) rajas Tartu Ülikooli juurde väikelooma- ja linnukasvatuse katsejaama 1937.a. Tema uurimistöö haaras seakasvatust ja lambavilla kvaliteeti.
sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral seemendatakse madalama aretusväärtusega lehmi lihatõugu pullide spermaga. Sündinud ristandjärglased nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. Seemenduspullide esmane valik toimub 3-kuuselt. Hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist. millised müüki, millised suguloomadeks ja millised nuumale. Teine valik toimub 12 kuu vanuselt, kontrollit. noorpullide sigimisvõimet,hinnatakse nende spermakvaliteeti. 15-16 kuu vanuselt hinnatakse kasvu, arengut, välimikku ning spermiogeneesi taset. Noorpulli spermaga tehakse ca 1000 katseseemendust. Lõplik hinnang antakse seemenduspullile ca 6 aasta vanuselt tütarde 1.laktatsiooni toodangu alusel. 16
sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral seemendatakse madalama aretusväärtusega lehmi lihatõugu pullide spermaga. Sündinud ristandjärglased nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. Seemenduspullide esmane valik toimub 3-kuuselt. Hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist. millised müüki, millised suguloomadeks ja millised nuumale. Teine valik toimub 12 kuu vanuselt, kontrollit. noorpullide sigimisvõimet,hinnatakse nende spermakvaliteeti. 15-16 kuu vanuselt hinnatakse kasvu, arengut, välimikku ning spermiogeneesi taset. Noorpulli spermaga tehakse ca 1000 katseseemendust. Lõplik hinnang antakse seemenduspullile ca 6 aasta vanuselt tütarde 1.laktatsiooni toodangu alusel. 16
hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral seemendatakse madalama aretusväärtusega lehmi lihatõugu pullide spermaga. Sündinud ristandjärglased nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. Seemenduspullide esmane valik toimub 3-kuuselt. Hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist. Otsustatakse, millised pullid lähevad müüki, millised valitakse suguloomadeks ja millised lähevad nuumale. Teine valik toimub 12 kuu vanuselt, kui kontrollitakse noorpullide sigimisvõimet ja hinnatakse nende spermakvaliteeti. 15-16 kuu vanuselt hinnatakse nende kasvu, arengut ja välimikku ning spermiogeneesi taset. Noorpulli spermaga tehakse ca 1000 katseseemendust.
annaabi.ee 
