Ta peenestas grafiidi, puhastas selle sõelumise teel, seejärel segas savi ja veega. Saadud mass valati pikkadesse ristküliku kujulistesse vormidesse ja lasti kuivada. Peale seda pakiti kinnisesse keraamilisse pakendisse söega ja põletati kõrgel temperatuuril. Selline meetod levis 19. sajandi keskel ülemaailmselt ja on siiani pliiatsite tootmise aluseks (Büttner, buettner-nuernberg, 2012). PUIT Harilike ja värviliste pliiatsite tootmiseks kasutatakse enamasti seedripuud. Tänapäeval kasutatakse seda kvaliteetsete pliiatsite valmistamiseks. Kuna puud ei kasva tagasi nii kiiresti kui neid langetatakse hakatakse üha enam kasutama puid, mida leidub tehaste ümbruses (Brasiilia, Indoneesia, Malaisia). Seeder levib Aafrikas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Varem toodi seedripuud enamasti Aafrikast ja Liibanonist, tänapäeval aga Kaliforniast. Pehme ja peaaegu oksatu seeder on täiuslik
Foiniikialased olid maailmas ühed esimesd kolooniate allutajad. Nende eesmärgiks ei olnud uutele aladele paikseks jäämine, vaid tsivilisatsiooni levitamine ja ankrupaikade hankimine (Foeniikiast Hispaaniasse, kust sai hõbedat ja tina). Näiteks levitasid nad oma tähestikku, millest saadud tähestikke kasutvad inimesed tämapäeval peaaegu igalpool. Foeniiklastel ei olnud suurt sõjaväge, mistõttu ei olnud nende kolooniad väga suured. Kuna Foiniikias kasvab palju seedripuud, mida kasutatakse laevaehituses, oli neil vägev merevägi. Nad olid head laevasõitjad. Nende jõukuse allikaks oli merekaubandus. Kuna Foiniikia asub kahe tsivilisatsioonipiirkonna vahel egiptus ja mesopotaamia- siis oli neil võimaldas luua palju kaubanduskontakte. Foiniiklaste esimesed sidemed seotud kaubavahetuega olid Kreeklastega (vahetati puitu, orje, klaasi ja purpurpunast riiet, mida kasutati Kreeka eliidi riietuses). Egiptusesse saatsid veini.
Araabia kõrbe vahel, lõunaosa=Palestiina alad maagirikkad mäed(raud, tina, Vaja nii niisutus-põllundust, Kaananimaa kesk ja Vahelduv maastik ja vask, kuld),Lõunas aiandus, karjandus, linnades põhjaosa..Meresõit, kliima:Viljakad orud, kuivad seedrimetsad kaubandus ja käsitöö seedripuud-laevad, mäed ja kiltmaad kauplemine, riide värvimine (teod), põlluharimine Ühiskond, valitsemine Impeerium, mille kooseisus Ülisuur impeerium, alis-tatud Linnriigid(Ugarit, Byblos, Rangelt käsuõpetusest Orjanduslikud sõltlas -riigid
Maagirikkad mäed(raud, Vaja niisutuspõllundust Kaananimaa kesk ja põhjaosa Vahelduv maastik ja alad LOODUSOLUD tina, vask, kuld) Aiandus Meresõit kliima Lõunas seedrimetsad Karjandus Seedripuud-laevad, Viljakad orud Linnades kaubandus ja käsitöö kauplemine, riide värvimine Kuivad mäed ja kiltmaad Põlluharimine Impeerium, mille kooseisus Ülisuur impeerium Linnriigid(Ugarit, Byblos, Tyros, Rangelt käsuõpetusest lähtuv
Nii nad võtavadki ette teekonna seedrimetsa, enne õnnistasid neid Uruki vanemad. Teel sinna jutustab Enkidu Gilgamesile tema unenägude tähendust. Lõpuks jõudsid nad mäejalamini ja vaatasid Humbaba valdusi ja olid pisut kartuses. Siis hakkasid nad seedreid raiuma ja kui Humbaba seda kuulis läks ta maruvihaseks ning võitlus võis alata. Tänu Samasile ja tema vägevatele tuultele oli Humbaba surm kindlustatud. Gilgames võttis mõõga ja tappis Humbaba. Võtsid nad siis seedripuud ja hakkasid nendega Eufrati kaldale kõndima. Puude maharaiumisega saavutasid Enkidu ja Gilgames suure jumalate pahameele. Samal ajal aga armub kuningasse jumalanna Istar ja tahab Gilgamesi kallimaks saada. Teades aga, mida Istar kõigi oma eelnevate meestega teinud oli, naerab Gilgames jumalanna välja ja keeldub. Selle peale vihastab Istar hingepõhjani ja palub peajumalal Anul saata Gilgamesi peale taevane härg öeldes, et kui Anu
I aastatuhandete algul eKr Egeuse merest ja Pärsia laheni ulatuvat maad nimetati vastandite maaks, kus elasid pärslased, nad olid suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Pärsias tegeleti vähe põllumajanduse, käsitöö ja kaubandusega. Foiniikialased elasid Vahemere ja Araabia poolsaare kõrbete vahel, mis oli vanal ajal tuntud Kaanani nime all. Foiniiklased olid suured meresõitjad, neid soosis selleks Põhja-Foinikases asuvad seedripuud, millest tehti laudu ehituseks. Juudid, kes olid vanasti heebrialased, elasid Palestiinas, Kaanonimaa Lõunaosas. Juuda riigi maastik oli väga vahelduv st. palju mägesi, kiltmaasid, orge, jõgesi ja järvi. Viljakam maa oli järvede, jõgede läheduses, kus tegeleti põllumajandusega, karjakasvatusega aga tegeleti kiltmaade läheduses. Kõigides riikides valitses kuningas, kuigi võim oli igas riigis erinev. Impeeriumid olid kõikides
mererahvaste rünnak, milles hävis tõenäoliselt ka kreeklaste Mükeene kultuur. Foiniikia Vahemere ja Araabia poolsaarest põhjapool asuvate kõrbeliste alade vahele jäävad Süüria, Foiniikia ja Palestiina moodustasid viljaka maariba, mida tunti Kaananimaa nime all. Juba 8500 eKr. tekkis Palestiinas Jeeriko põlluharijate ja karjakasvatajate asula, mistõttu oli see üks esimesi piirkondi maailmas, kus hakati tegelema maaviljelusega. Foiniikas (kreeka keeles purpurimaa) kasvasid seedripuud, mida kasutati laevaehituseks (meresõitjad) kui ka müügiks naaberaladele (Mesopotaamia ja Egiptus). III at. eKr. tõusid seal esile mitmed rikkad linnriigid, millest tähtsaimad olid Byblos, Siidon ja Tüüros, mis tegelesid transiitkaubandusega, ja rajasid Vahemere äärde kolooniaid (Kartaago). Nad jõudsid oma merereisidel kuni Briti saarteni ning sooritasid u. 525 eKr. meresõitja Hanno juhtimisel suure laevastikuga uurimisretke Aafrika läänerannikule kuni ekvaatorini välja
Enamiku põllumajandustoodangust kasutab ära kiresti arenev toiduainetööstus. Riigis vajamineva teraviljakoguse suudab riik ise toota. Nii merest (70%) kui ka sisevetest püütakse kalu. Viimasel ajal on edendatud krevetikasvatust. 5. Metsamajandus ja metsatööstus Metsa ei ole Pakistanis just eriti palju enamasti on seal kõrb, poolkõrb või rohtla, selle pärast ei tegele Pakistan eriti metsandusega. Riigi põhjapoolsetes mägedes kasvavad kuused, männid ja seedripuud. Läänepoolsetes mägedes kasvab kadakas ja võsa. Piki lõunarannikut on manglipuu metsad, mis moodustab suure osa ranniku märgalast. 6. Tööstus Pakistanis on olulisel kohal telekommunikatsioon, arvutitarkvara, õidukite, tekstiili ja rõivaste, tsemendi, ravimite, toidukaupade, väetiste ja terase tootmine ning laevaehitus, viimasel ajal ka lennukiehitus. Tööstusarengu kasvutempo on 10,7 % (2005). Eri maavarasid on leitud üle 20
Hatusa purustati purustamislaines, aga pole täpselt teada, kes seda ikkagi tegi. Kui dünastia kukutati, siis hävis ka süsteem. Hetiidi impeerium hävitati, aga no rahvas jäi ikka alles. Vahemere idakallas. Kaananlased- Vanas Testamendis olid kaananlased Palestiina elanikud, kes ei olnud iisraelased. Foiniiklased- Foniikia linnad asusid rannikul, meresõitjad Sealkandis on linnalised asulad tõusnud esile 3a.t. Keskus oli Byblos/Bubal. Oluline linn Egiptlaste jaoks (seedripuud). Linnad arenesid, 22. saj oli väike tagasilangus, aga siis oli jälle tõusuteel. Kujunesid arvukad linnriigid, mis olid sõltumatud, kuni nende üle ei domineerinud just parasjagu suurvõim. Samas alludes olid autonoomsed. Nii nood kui ka Egiptus olid välja kujundanud kiilkirja. Hakati otsima lihtsamaid kirjaviise. Egiptus Kujunes Palestiina naabruses. Looduslikke sademeid pole palju, seega hakati harima alles 6.a.t, karjakasvatus 8a.t
annaabi.ee 
