Pinnas Muld on seal kahkjalt leetunud või gleistunud kahkjad leetmullad Need on põuakartlikud ja toitainete vaesed mullad Ülenurme alevikus on pinnasevee tase 1,53,7 m sügavusel maapinnast põhjavee staatiline tase 20,026,6 m maapinnast Paigutus Õunapuude vahekaugus on 45 m Kirsipuude vahekaugus on 2 2,5 m Ploomipuude kaugus on 22,5 m Marjapõõsad 1,52 m Vaarikas 50 cm Maasikas 3545 cm Astelpaju 7 m Mustikas 0,51m Sortide valik Vitamiinide olemasolu: Soodustavad paremat seedmist Vähendavad haiguste olemasolu Eelistasime Eesti maiseid sorte Ploomipuu "Ave" Hapukasmagus ploom Valmib augusti lõppus septembri alguses Hea saagikusega Üsna talvekindel Eestis aretatud Õunapuu "Põltsamaa taliõun" Mahedalt hapukasmagus Valmib okt. nov. Säilib veeb. Külmakindel Haiguste suhtes vastupidav Eesti õun Õunapuu "Suislepp"
Paljundamiseks tuleb Piparmündiõli kasutatakse tumerohelised, kuid võivad sorditi erineda. eelistab kevadel puhmikuid jaotada või kosmeetikas, mentooli Väikesed lillakad õied on liitõisikutena varte poolvarjulist istutada risoomitükke 5 cm toiduainetööstuses. tippudes. Õitseb VI-VIII. Hübriidina seemneid ei kasvukohta. sügavusele.Haiguste leviku Ravimtaimena seedmist moodusta. Teravalt aromaatse lõhnaga. vältimiseks lõigake sügisel võsud soodustav, iiveldust, kääridega maapinnani tagasi. Kasulik puhitust vähendav. On on talveks kergelt katta, sest lumeta leebe rahusti.
vähendada rasva- ja suhkrusisaldust toidus. Alates teisest trisemestrist raseda energiavajadus suureneb (Raukas ja Raal, 2009). Rasedatel on oluline jälgida iganädalast kaaluiivet, mis pärast 20. Rasedusnädalat ei tohiks ületada 300-350g. Kaaluiivet tuleks hoida toitumisega jooksvalt tasakaalus (Kaarma jt., 1992). 1.2 Raseda toidurežiim Rääkides toidurežiimist on oluline tulevasel emal süüa sagedamini (3-3,5 tunni tagant). Süüa tuleks korraga vähem, et kergendada toidu seedmist ja imendumist, mis võivad olla häiritud rasedusajale iseloomuliku seedetrakti motoorika ja sekretsiooni pidurduse tõttu. Seega on soovitav toituda 5-6 korda päevas. Hommikusöök peaks andama 30% üldisest kalorsusest, lõunasöök (30%) ja õhtusöök (20%,) nende vahele peaks jääma lõunaoode ja õhtuoode. (Kaarma jt., 1992). Töö juurde on lisatud raseda naise ühepäevase menüü näidis (vt. lisa 1).
on retseptorid.mis tajuvad puudust,survet,valu,külma ja kuuma.eriti tundlik on sõrmeotsad jalataldadel ja huultel. Meeleenuldite tunderakkudes tekkinud närviimpulsid kanduvad mööda närve peaaju vastavasse piirkonda.kus ingo analüüsitakse. SEEDELEUNDKOND Sapp-maksas sünteesitud nõre mis valmistab ette rasvade seedmist peensooles ja hävitab baktereid Lipaas-ensüüm mis lõhustab peesnooles rasvu Pensool Lõpposast liigub poolvedel jääkainete mass jämesoolde Jämesool Seedimist ei toimu.seal imendub vesi läbi sooleseina vereringesse. pärasool (jämesoole lõpposa) kogunevad tahked toidujäägid kust need aeg-ajalt väljutatakse. ERITUSELUNDKOND · lõplik uriin sisaldab vett,kusiainet,mineraalsooli ning koguneb kusepõide ja väljutatakse organismist
Seedmine kaksteistsõrmiksooles. Läheb portsjonite kaudu, maolukuti sulgub, kui neutraliseeritakse, lühike, väga tähtis, kolm erinevat seedenõret. Kõhunäärme nõre. Välimine ja sisemine. Toodab hormoone. Soolenõre toodab sool ise, peensool. Sapp mida toodetakse maksas. Sapihapped on vajalikud rasvade lõhustamisel. Kõhunäärmenõre. Trüpasiin-valgud, amülaas-süsivesikud, lipaas-rasv. Sapp soodustab rasvade seedmist. Sapi tähtsus. Sapihapped reguleerivad rasvhappeid ja muudavad ned lõhustatavaks. Soolenõre. Kuuluvad peptidaasid-grupp lõhustab valke, lipaas- rasvad, maltaas- lõhustab disahhariide. Peensooles toimub imendumis protsess. Peensoole sein on kaetud hattudega. Kui toit satub soolestikku, hatud hakkavad liikuma, liiguvad erinevatel aegadel. Inimpumba efekt. Süsivesikud monosahhariidide kujul verre, rasvad-glütseoriin lahustub ise, rasvhapped imenduvad lümfi.
Seedimine: Põhilise süsivesikute varu peaks andma tärklis, ülejäänud muud süsivesikud. Seedimine algab suuõõnes (tärklis-amülaas) Maos seedimine jätkub kuni ensüüm inaktiveerub mao soolhappe ja pepsiinide toimel; peatub, sest seal pole süsivesikuid seedivaid ensüüme Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht, neutraliseeritakse; pankrease amülaas jätkab tärklise seedmist 4-7g seedekulglasse sattuvatest polüoosidest ja oligosahhariididest jääb seedimata Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinid ei seedu Imendumine toimub peamiselt soolelimaskesta hattude tipus (soolevalendik => veri ja lümf) Päevane kogus: 350-400g 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs Glükolüüs on glükooosi oksüdatiivne lõhustumine, glükoosi metaboliseerumise keskne protsess – aeroobne ja anaeroobne.
Seedimine: Põhilise süsivesikute varu peaks andma tärklis, ülejäänud muud süsivesikud. Seedimine algab suuõõnes (tärklis-alfa- amülaas) Maos seedimine jätkub kuni ensüüm inaktiveerub mao soolhappe ja pepsiinide toimel; peatub, sest seal pole süsivesikuid seedivaid ensüüme Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht, neutraliseeritakse; pankrease amülaas jätkab tärklise seedmist Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinid ei seedu Imendumine toimub peamiselt soolelimaskesta hattude tipus (soolevalendik => veri ja lümf) 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine, Glükolüüs on reaktsioonijada, mille käigus muundab ühe glükoosimolekuli kaheks püruvaadimolekuliks, tekitades seejuures ATP-d Anaeroobne glükolüüs: 2 etappi:
annaabi.ee 
