sääreluunärviks ja ühiseks pindluunärviks innerveerides reie tagakülje lihaseid, samuti sääre ja jala lihaseid ning nahka. 15. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv 16. Peaaju asub koljus ja kaalub 13001400 grammi 17. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju (nimetage aju osa) 18. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: Hingamis, südametegevus ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. 19. Väikeaju põhifunktsiooniks on lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine. 20. Keskaju funktsiooniks on tugimotoorika, lihastoonus, nägemis ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate
kõhtmised harud põimikuid ei moodusta Suurim ja võimsam närv inimkehas on ajukoor Peaaju asub koljuõõnes. kaal täiskasvanutel on keskmiselt 1245 - 1375 g ( meestel on aju kaal suurem ) Vastsündinul 370 - 400 g. Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, Aju osad: PIKLIKAJU (m e d u l l a o b l o n g a t a) IX, X, XI, XII- peaajunärvi tuumad - hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) -kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. TAGAAJU ajusild (pons) - V, VI; VII; VIII - Peaajunärvi tuumad, läbivad juhteteed VÄIKEAJU (cerebellum) - kaalub 120-150 g F: lihaste toonuste regulatsioon, tasakaalu reg-on. - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis) Uss automaatsed liigutused
11. Suurim ja võimsam närv inimkehas on ● istmikunärv N.ISCHIADICUS - pärineb ristluupõimikust. 12. PEAAJU asub koljuõõnes ja kaalub täiskasvanul u 1300g ning vastsündinul u 400g. EDULLA OBLONGATA 13. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on PIKLIK AJU M 14. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: ● südametegevuse, hingamise ja vasomotoorsed keskused ● tingimatute seedereflekside (imemine, neelamine, seedenõred, süljeeritus) keskus ● kaitsereflekside (köha, aevastus, oksendamine) keskus 15. TAGAAJU osad: 1) ajusild PONS 2) väikeaju CEREBELLUM 16. Väikeaju CEREBELLUM p õhifunktsioon: ● lihastoonuse, tasakaaluliigutuste koordinatsioon ● tahtlikud liigutused ● ussi abil kogu keha automaatsete liigutuste koordinatsioon 17. KESKAJU funktsioon:
TALITLUSE. NB! EFERENTSED NÄRVID, MIS VIIVAD ERUTUSI LIHASTESSE, NIM. MOTOORSETEKS, VERESOONTESSE NIM. VASOMOTOORSETEKS, NÄÄRMETESSE NIM. SEKRETOORSETEKS NÄRVIDEKS. SENSOORNE (ÜLENEV) ehk AFERENTNE (TOOMA)NÄRV. AFERENTSED ehk SENSOORSED ehk RETSEPTOORSED NÄRVI (TUNDENÄRVID) TOOVAD ERUTUSI ELUNDITE TUNDENÄRVI LÕPMETEST ehk RETSEPTORITEST JA VIIVAD GANGLIONIDE KAUDU NEED KNS-i. PIKLIK AJUS ON(ASUVAD)- HINGAMIS-, SÜDAMETEGEVUS- JA VASOMOTOORSED KESKUSED, TINGIMATUTE SEEDEREFLEKSIDE (SÜLJEERITUS, IMEMINE, NEELAMINE, SEEDEMAHLADE ERITUMINE) JA KAITSEREFLEKSIDE (KÖHA, AEVASTAMINE, OKSENDAMINE) KESKUSED. PIKLIK AJU ON SELJAAJU JÄTKUKS KOLJUÕÕNES. EHITUS SARNANE SELJAAJUGA. PIKLIK AJU ON ELUTÄHTIS KNS-i OSA. TEMA KAHJUSTUSE KORRAL (VEREVALANDUS, TRAUMA, KASVAJA jm.) VÕIB HÄIRUDA HINGAMINE, SÜDAMETALITLUS jm. FUNKTSIOONID. VASAK KOPS ld.k. ja kus asub- (PULMO SINISTER). PAIKNEB VASAKUL POOLEL RINDKEREÕÕNES PLEURAKOTIS. KOPSUVÄRAT ld
kõige täiuslikum kohanemine väliskeskkonna tingimustega (tema käitumine). Koostanud M. Kolga 9 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS PIKLIKAJU medulla oblongata Piklik aju on seljaaju jätkuks koljuõõnes. Siin asuvad hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. Piklik aju on elutähtis KNS-i osa. Tema kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm.) võib häiruda hingamine, südametalitlus jm. funktsioonid. TAGAAJU Ajusild asetseb piklikust ajust eespool ja kujutab endast jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga.
- poolkerade koor on KNS-i kõrgeim osa (kõnevõime, mõtlemine) PIKLIKAJU MEDULLA OBLONGATA ● seljaaju jätk koljuõõnes, ehitus sarnane seljaajuga: sees hallollus ja perifeerselt valgeollus ● siin on IX, X, XI ja XII peaajunärvide tuumad ● läbivad JUHTETEED nii ülenevas kui alanevas suunas ● ELUTÄHTIS AJU OSA, kus asuvad järgmised keskused: - südametegevus-, hingamis- ja vasomotoorsed keskused - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) - kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused ● Piklikaju kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm) võivad häiruda: - hingamine, südametalitlus jm funktsioonid. TAGAAJU ● siin asuvad V, VI, VII ja VIII peaajunärvide tuumad ● ehitus sarnane piklikajuga: sees hallollus ja perifeerselt valgeollus ● läbivad nii ülenevas kui alanevas suunas JUHTETEED
annaabi.ee 
