Sülje eritumine on kaasasündinud refleks ja selle kogus sõltub eelkõige mehhaanilisest ärritusest, sööda omadustest, mälumise kestusest, isust ja teistest teguritest. Herbivoorid (taimetoidulised) eritavad sülge suures koguses, ligikaudu 10% oma kehamassist, täiskasvanud veised isegi rohkem (lehm 100-180 liitrit ööpäevas). Täiskasvanud siga võib ööpäevas eritada kuni 15 l ja hobune 40 l sülge. Need suured vedelikukogused sülje näol leiavad kasutamist edasistes seedeprotsessides. Mao ehitus ja funktsioonid on erinevad liit- ja lihtmaoga loomadel. Liitmaoga loomadel satub sööt peale teistkordset mäletsemist söögitoru kaudu uuesti vatsa ja võrkmikku, mis ongi põhiliseks söödamasside kogumise kohaks, kus toimub ka söödamasside segamine. Mäletsejate eesmagudest läheb sööt edasi libedikku e pärismakku, mille maht on täiskasvanud veisel ja hobusel 10-20 l, seal 5-10 l, lambal 2-4 l. Selle ehitus täiskasvanud mäletsejatel
Emotsionaalsete protsesside korral muutub ka hingamine: see kiireneb või aeglustub, muutub mõnikord ohkeks, teinekord, näiteks ehmatuse korral, katkeb mõneks ajaks, naeru või suure nutu puhul omandab spasmaatilise iseloomu. Rahulolu korral täheldatakse nii hingamise sageduse kui amplituudi suurenemist, rahulolematuse korral vähenemist; kui inimene erutub, muutuvad hingamisliigutused sagedasemaks ja sügavamaks. Tugeva emotsionaalse erutuse korral täheldatakse muutusi ka seedeprotsessides. Ärevate ja ebameeldivate emotsionaalsete olekute korral tekib sageli raskustunne maos. Ebameeldivad emotsioonid pidurdavad soolte peristaltikat. (3, 229) 10 3.2 Emotsioonide osa suhtlemises Emotsioonide väliseid väljendusi peetakse nn. mitteverbaalseks suhtlemisvahendiks. On olemas tunnete keel, eriline kood, mille abil me anname teada oma tundmustest. Tahtmatute reflektoorsete väljendusreaktsioonide sünnipärane alus diferentseerub,
nähud, mida iga inimene on enda või kellegi teise juures täheldanud seoses emotsionaalsete reaktsioonidega. Emotsionaalsete protsesside tõttu muutub ka inimese hingamine, kas kiiremaks või aeglasemaks, mõnikord võib hoopistükis katkeda nt ehmatuse korral. Rahulolu korral täheldatakse hingamise sageduse suurenemist, rahulolematuse korral vähenemist (Lunge, 1980, 42-43). Tugeva emotsionaalse erutuse korral täheldatakse muutusi ka seedeprotsessides. Raskustunne maos tekib siis, kui inimene on olnud ebameeldivas või ärevas olukorras. Isegi seedemahlade eritumistes kaasnevad emotsioonide väljendamise tõttu muutused negatiivsete emotsioonide tõttu on täheldatud sülje ja maomahla eritumise lakkamist. Emotsioonid vähendavad ka pankreasenõre ja sapi eritumist. Välisnõrenäärmete tegevust mõjutavad samuti emotsioonid higinäärmete tegevus emotsionaalse erutuse korral, pisarnäärmete tegevus nutmise hetkel.
Peensooles toimuvad toitainete lõpliku seedumisega seotud lõhustumise ja lõhustamissaaduste imendumise protsessid. Peensooles imendub keskmiselt 7585% rasvhapetest. Süsivesikutest jõuab peensoolde vaid tselluloosi ja tärklist. Mineraalained imenduvad samuti peaasjalikult peensooles. Peensoole lõpu moodustab sirgem lõik, mida nimetatakse niudesooleks. Sedakaudu suundub küümus edasi umb ja käärsoolde. Jämesooles imenduvad lõplikult seedeprotsessides lõhustatud süsivesikud, aga ka vitamiinid ja vesi. 24. Veise liitmagu millisesse liitmao ossa jõub toit esmalt ja mis seal toimub? Veis on mäletsejaline, kellel on liitmagu, mis koosneb ees ja pärismaost ehk libedikust. Allaneelatuna jõuab sööt eesmakku, mis koosneb vatsast, võrkmikust ja kiidekast. Esmalt satub süljega segunenud sööt vatsa. Vatsas toimub sööda esialgne ümbertöötamine ensüümide toimel. Vatsasisu jaguneb kaheks põhifraktsiooniks
Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Toiduga saadavaid aineid organism enamikul juhtudest väliskeskkonnas esinebal kujul ei omasta. Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõredega, mille ensüümid lõhustavaf toitaineid nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad liigispetsiifilisuse. (Pole kindel olulisemates seedeprotsessides aga ehk on need) Olulisemad seedeprotsessid: Seedimine suus, neelamine, seedimine maos, seedimine peensooles, maksa osa seedimises, seedimine tühi- ja niudesooles, seedimine jämesooles. Süsivesikute lõhustamine ja imendumine: süsivesikutega kaetakse 50...60% kogu ööpäevasest energiakulust. Polüsahhariidid (tärklis, glükogeen, tselluloos), disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos), monosahhariidid ( glükoos, fruktoos). Süsivesikud imenduvad monosahhariididena
poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon). 45) Hingamine füüsilise koormuse, kõrgmäestikus viibimise ja sukeldumise korral. kõrgmäestikus hapniku vähesus, füüsilise koormuse korral intensiivistub ka raku- ja kogu organismi hingamine, sukeldumisel on hapniku vähesus. 46) Seedesüsteemi iseärasused eri loomaliikidel (võrrelda liha- ja taimtoidulisi loomi, s.h. mäletsejalisi). Seedeprotsessides muudetakse väliskeskkonnast seedekanalisse viidud toitained imenduvateks ja organismi poolt kasutatavateks komponentideks. Ehituse ja talitluse alusel eristatakse koduloomadel ühekambrilist (hobune, siga, koer, kass) ja mitmekambrilist magu (veis, lammas) suuõõs, neel ja söögitoru lihtmagu (inimestel nt) maks, sapipõis ja pankreas peensool, jämesool vatsaseede lõpp- produktid 47) Sülje moodustumine, koostis, füsioloogilised funktsioonid, süljenõristuse regulatsioon. Sülg
· Suurt mõju veeslahustuvate vitamiinide imendumisele omavad mitmesugused soolad. · Jämesooles puuduvad seedimist soodustavad näärmed, kuid tselluloosi seede seal vähesel määral siiski jätkub. · See toimub jämesooles elava mikrofloora ensüümide toimel. · Ühtlasi sünteesib see mikrofloora veise jaoks teatud määral ka organismile vajalikke vitamiine. · Jämesooles imenduvad lõplikult seedeprotsessides lõhustatud süsivesikud, aga ka vitamiinid ja vesi. LÜHIÜLEVAADE VEISEKASVATUSE AJALOOST Ajalooline ülevaade Veisekasvatus hõlmab veiste kehaehituse seost jõudlusega, veiste aretust, söötmist, pidamist ning hooldamist. Veisteks nimetatakse kitsamas mõttes ainult pärisveiseid. Zooloogid peavad ulukveist tarvast kõikide tänapäeva veise- ja seebutõugude ainsaks ulukeellaseks. Tarvaste kehaehitus ja
annaabi.ee 
