7.Sapipõide koguneb maksas toodetud sapp, mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde. 8.Kõhunääre on 10-15cm pikkune elund, mis paikneb lõhuõõnes mao alumise osa taga. Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksteistsõrmiksoolde. 9.Kaksteistsõrmiksoole algusosa, kuhu suubuvad kõhunäärme ja sapipõie juha. Kaksteistsõrmiku nimetus tuleneb selle pikkusest. Ligikaudu sellise pikkuse saame, kui asetame kaksteist sõrme kõrvuti. 10.Peensool on seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi. 11.Jämesool on seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine. 6.Mis on mao ülesanded? Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. 7.Mis toimub toiduga peensooles?Mis on ensüümid, mida nad soolestikus teevad?
VORMID JA ISELOOMULIKUD TUNNUSED Amülofaagia; Geofaagia; Pagofaagia; Erinevate bioobjektide söömine; Erinevate majapidamiskemikaalide manustamine; Süüakse kõikvõimalikke muid asju; TEKKEPÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Puudus toorainetest, tahetakse tunda mingit kindlat tekstuuri, magusa maitse saamiseks, nälja peletamiseks; Surm, mürgitus, lootekahjustused, defitsiit, seedekulga vigastused, rikutud hambad, parasiitide saamine, paistetus; RAVI toitainete puuduse ravimine; halbade tagajärgede teadvustamine; Tervise ravimine (vähendab ebanormaalset toitumist); DRUNKOREKSIA Ei ole meditsiiniline termin; Enesenäljutamine ja liigne alkoholi tarbimine; levinud18-23-aastaste seas; https://www.google.ee/search?
(kõripealis), et okse hingetorru ei satuks. Tugevama oksendamise korral võib kaksteistsõrmisksoole kaudu väljuda sapp(rohekas). Oksendamisega kaotab inimene palju happelisi aineid, mistõttu võib tekkida lühiajaline alkaloos. Nuuskpiiritust 10 tilka poole klaasi vee peale kutsub oksendamise kohe esile! mõjub kainestavalt. Seedimine peensooles Peensool on kõige mitmekesisema funktsiooniga seedekulga osa. Peensoolde tulevad kokku kõik seedenõred: kõhunäärmenõre, sapp, peensoolenõre ja maolukuti kaudu liigub peensoolde ka maonõre. Sülg ka. Kaksteistsõrmiksoolde tuleb sapi ja pankrease ühisjuha, mille kaudu nii sapp kui kõhunäärmenõre jõuavad peensoolde. Söömise vahepeal sapp koguneb
Steriilitud toiduained säilivad kaua, kuna hävivad ka bakterirakkude spoorid. Peale toiduainete steriilitakse ka meditsiinivahendeid. 17. Mis on bakterite tähtsus looduses? Nad lagundavad surnud organisme ja elutegevuse jääke. 18. Mis ülesanne on liblikõieliste juurtel elavatel mügarbakteritel? Nad seovad õhulämmastiku ja muudavad selle taimedele kättesaadavateks õhulämmastiku ühenditeks. 19. Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimestele on kasulikud seedekulga bakterid, kes sünteesivad osasid vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid. 20. Kuidas saab inimene ennast haigusttekitavate bakterite eest kaitsta? Bakterhaiguste vältimiseks kasutatakse vaktsiine. 21. Mis on antibiootikum? Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. 22. Kes on algloomad? Algloomad on ainuraksed rakutuumaga organismid. 23. Mille poolest erinevad algloomad bakteritest? Algloomad on päristuumsed, kuid
Lainelisene ehitus aitab toitu edasi liigutada. Magu - Meenutab kurrulist lihaseliste seintega kotti, kus algab valkude seedimine, säilitatakse toitu, et seda väikeste portsjonite kaupa peensoolde väljutada. Mao sisepinna limaskestas on näärmed, mis eritavad maoseina kaitsvat lima ja toidu seedimiseks vajalikku maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüümi pepsiin (valkude lagnundamine). Kolmekihiline lihaskest- piki, ring ja põiklihaskiht. Peensool - Seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi (rasvad). Peensoole limaskest sisaldab hulgaliselt näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima. Jämesool - Seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine. Jaguneb umb-,käär-, ja pärasooleks. Umbsool võimaldab soolesisul liikuda, aga ei võimalda tagasi liikuda. Käärsooles on
A. Erütrotsüütide teket mõjutavad erütropoetiinid- tekivad neerudes, on hädavajalikud punaliblede tekkel luuüdis. Kui neid ei ole piisavalt, tekib kehvversus ehk aneemia. B. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool- ise ei ole aktiivne, bioloogilist toimet organismis ise ei avalda, aga teeb läbi kaks muutust- maksas lisandub üks OH rühm, neerudes lisandub teine OH rühm. Keemiline nimetus on siis dihüdroksükolekaltsiferool. Ca ei ole muidu kasu, kui seda hormooni ei teki, Ca tuleb seedekulga kaudu välja- luudehõrenemine. C. Reniin-ensüüm-RAAS- reniin angiotensiin aldosteroon süsteemi käivitaja, vabaneb neerudest, kui vererõhk on langenud, või kui on tegemist suure vedeliku kaotusega. Reniin vabaneb, viib vererõhu tõusule ja vedeliku kinnihoidmisele. Neerude ehitus · Neerud koosnavd neeru koest, millel on koor ja säsi. · Keskele jääb neeruvaagen, mis on kohaks, kuhu liigub neerukoes tekkinud uriin.
kuhjumisena maksas(tõsine hüpoglükeemia,oksendamine,kollatõbi,hemorraagia) Disahhariidid : Laktoos. Laktoos koosneb galaktoosi ja glükoosijäägist.Piimasuhkruna on ta piima põhisüsivesinik(lehma piimas 3,8-5%, rinnapiimas 6-8%), mida sünteesitakse piimanäärmetes laktatsiooniperioodil.inemesele on ta oluline GaL allikas.Mõned inimesed on laktoosili intolerantsed (seedensüüm laktaasi aktiivsus on väga madal või puudub). Laktoos ei hüdrolüüsu, kuhjub seedekulgas ja lõhustub seedekulga mikroobide toimel. Sahharoos. Sahharoos kossneb glükoosi- ja fruktoosijäägist. Ta on toiduaine(toidusuhkur) ja magustaja. Teda lõhustab seedekulga sahharaas ehk invertaas ja vabained Glc ning Fru imenduvad. Maltoos. Maltoos sisaldab kahte glükoosijääki. Ta on tärklise ja glükogeeni struktuuriühik. Maltoos(linnasesuhkur) on tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. Sülje amülaas suudab toidu törklist osaliselt lõhustada tootes maltoosi jt produkte
4) Ligimeelitav: a. Õistaimede nektar Erinevate suhkrute 15-30% lahus b. Suhkrurikkad viljad (nt datlid) Bioaktiivsed ühendid ...ühendid, mis juba väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust. · Eksogeensed vitamiinid · Endogeensed ensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, suhteliselt väikese molekulmassiga, olemasolu ainevahetuseks hädavajalik. Mikrotoitained. Vitamiinide allikad: 1) Segatoit 2) Seedekulga mikrokooslused 3) Organism sünteesib ise eelühenditest 4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toit Vitamiinide biofunktsioon: 1) Enamik vitamiine mittevalgulise osana liitensüümide koostises Nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2) Vitamiinid on antioksüdandid, mis muudavad kahjutuks vabu radikaale 3) Vitamiinid on olulised arenguprotsessides 4) Osalevad organismi loomuomastes protsessides: a. Luustumisprotsessides (vitamiin D)