Zemaityte 43.45-ga. Kuue ala järel on eestlannal 4682 punkti, mis annab 25. Anna Iljustsenko ületas naiste kõrgushüppe eelvõistlusel 1.87, kuid finaalipääsuks jäi sellest väheks. Iljustsenko ületas kvalifikatsioonivõistlusel kõrgused 1.78 ja 1.83 avakatsel ning 1.87 kolmandal katsel. Kõrgus 1.90 jäi aga paraku alistamata. Göteborgi EM-i kümnevõistluse võitis kindlalt tiitlikaitsja tsehh Roman Sebrle 8526 punktiga. Kristjan Rahnu kogus 8083 punkti ja sai 9. koha, Madis Kallas oli 7503 punktiga 17. 1. ala -- 100m: 11 Madis Kallas sai kolmandas 100 meetri jooksus eelviimase (aeg 11,21) ja Mikk Pahapill viimase koha (11,38). Mõl 2. ala -- kaugushüpe: Kaugushüppes sai Kristjan Rahnu kirja 7.40, Madis Kallas 7.22 ja Mikk Pahapill vaid 6.80. Seejuures Pahapill loobus vastavalt korraldajate pakutud võimalusele vihmasajus hüpatud
1952. aastal Helsingi olümpiamängudel olümpia-võitja. Hea olümpiavõistleja oli ka Valter Külvet. Tema tulemus oli ka ligi 8600 punkti. Ka tänapäeval on eesti koondises kümnevõistlejaid kes on 8000 punkti saavutamises üsna edukad. Nt Tiit Pahapill, Jüri Rahnu ja Andres Raja. Väga hea kümnevõistleja on Daliy Thompson,kangeim kõigist ning Jürgen Hingsen püstitas Thompsoniga võidu maailmarakordeid. Maailma parima tulemuse saavutas Roman Sebrle 2001. aastal. Punktide kokku arvestamiseks koostatakse tabel ja sinna mär-gitakse tulemus ja siis punktid ning siis liidetakse punktid kokku ja võrreldatakse teiste tulemustega, sedasi saadaksegi teada, kes on võitjaks. Võistlusalade kirjeldus 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tava-liselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsen-treeritud vaimse seisundi
Tsehhid annab sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne kettamaandumist. Seegi lükatakse tagasi. Nool läheb kullasuunas, aga närviliselt. Teivashüppes jääb 5.00-ga algkõrgusele. Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treenerite ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel Tulemu Ala Võistluskoht Kuupäev s 60 m jooks 6,72 s Tallinn 17. veebruar 1996 100 m jooks 10,43 s Kuressaare 26. august 1995 200 m jooks 21,03 s Krugersdorp 10. aprill 1995 300 m jooks 33,79 s Potchefstroom 7. veebruar 1997 400 m jooks 46,23 s Edmonton 6. august 2001
Teivashüpe-6.14-Sergei Bubka (Ukraina), 31. juuli 1994 Sestriere Kaugushüpe-8.95-Mike Powell (USA), 30. august 1991 Tky Kolmikhüpe-18.29-Jonathan Edwards (Suurbritannia), 7. august 1995 Göteborg Kuulitõuge-23.12-Randy Barnes (USA), 20. mai 1990 Westwood Kettaheide-74.08-Jürgen Schult (Saksa DV), 6. juuni 1986 Neubrandenburg Vasaraheide-86.74-Juri Sedõhh (NSV Liit), 30. august 1986 Stuttgart Odavise-98.48-Jan Zelezn (Tsehhi), 25. mai 1996 Jena Kümnevõistlus-9026-Roman Sebrle (Tsehhi), 27. mai 2001 Götzis 20 000 m käimine-1:17.25,6-Bernardo Segura (Mehhiko), 7. mai 1994 Bergen 20 km käimine-1:16.43-Sergei Morozov (Venemaa), 8. juuni 2008 Saransk 30 000 m käimine-2:01.44,1-Maurizio Damilano (Itaalia), 3. oktoober 1992 Cuneo 50 000 m käimine-3:40.57,9-Thierry Toutain (Prantsusmaa), 29. september 1996 Héricourt 50 km käimine-3:34:14-Deniss Nizegorodov (Venemaa), 11. mai 2008 Tseboksarõ
Tsehhid annav sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne ketta maandumist. Seegi lükatakse tagasi. Nool läheb kullasuunas, aga närviliselt. Teivashüppes jääb 5.00ga algkõrgusele. Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treeneritest ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. 2004. aastal võistles Nool oma neljandal olümpial, olles Ateena mängudel kaheksas. Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja. Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima VanaVigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd PärnuJaagupis
Tsehhid annav sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne ketta maandumist. Seegi lükatakse tagasi. Nool läheb kullasuunas, aga närviliselt. Teivashüppes jääb 5.00-ga algkõrgusele. Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treeneritest ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. 2004. aastal võistles Nool oma neljandal olümpial, olles Ateena mängudel kaheksas. Erki Nool Kuulus Eesti sportlane, aga ka poliitik Erki Nool sündis 25. juunil 1970. aastal Võrus, 6- lapselises peres. Ta sündis perre neljanda lapsena ning tal oli neli õde- Margit, Ragne, Kairi ja Elen ning vend Joel. Erki noole ema nimi oli Miina Nool ja isa nimi Lembit Nool. Kuni 1983
mai 1990 Neubranden Kettaheide 74.08 Jürgen Schult Saksa DV 6. juuni 1986 burg Vasaraheide 86.74 Juri Sedõhh NSV Liit Stuttgart 30. august 1986 Odavise 98.48 Jan Zelezn Tsehhi Jena 25. mai 1996 Kümnevõistlus 9026 Roman Sebrle Tsehhi Götzis 27. mai 2001 4×100 m teatejooks 37,40 USA USA Barcelona 8. august 1992 4×100 m teatejooks 37,40 USA USA Stuttgart 21. august 1993 Santa Monica 4×200 m teatejooks 1.18,68 USA Walnut 17. aprill 1994 Track Club 4×400 m teatejooks 2.54,20 USA USA Uniondale 22. juuli 1998
12 Randy Barnes USA Westwood 20. mai 1990 Kettaheide 74.08 Jürgen Schult Saksa DV Neubrandenburg 6. juuni 1986 30. august Vasaraheide 86.74 Juri Sedõhh NSV Liit Stuttgart 1986 Odavise 98.48 Jan Zelezn Tsehhi Jena 25. mai 1996 Kümnevõistlus 9026 Roman Sebrle Tsehhi Götzis 27. mai 2001 4×100 m 37,40 USA USA Barcelona 8. august 1992 teatejooks 4×100 m 21. august 37,40 USA USA Stuttgart teatejooks 1993 4×200 m Santa Monica 1.18,68 USA Walnut 17
· II päeva alad:kaugushüpe; odavise;800 m Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Jackie Joyner-Kersee poolt kelle punktisummaks oli 7291 p. Eesti rekord on 6215 p. ja selle püstitas Larissa Netseporuk. Kümmnevõistlus Esmakordselt olümpiamängudel 1912 Stockholmis · I päeva alad: 100m; kaugushüpe; kuulitõuge; kõrgushüpe; 400 m · II päeva alad: 110 m tj.; kettaheide; teivashüpe; odavise; 1500 m jooks Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Roman Sebrle poolt kelle punktisummaks oli 9026 p .Eesti rekord on 8815 p ja selle püstitas Erki Nool. Eesti olümpiavõitjad Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 77 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 28 pronksmedalit). Neist 69 suveolümpiamängudelt ja 9 taliolümpiamängudelt. Iseseisva Eesti riigi eest on võidetud 40 medalit (33 suveolümpiamängudelt ja 7 taliolümpiamängudelt) Kuldmedalite võitjad:
Tsehhid annab sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne kettamaandumist. Seegi lükatakse tagasi. Nool läheb kullasuunas, aga närviliselt. Teivashüppes jääb 5.00-ga algkõrgusele. Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treeneritest ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. (omkuld.ee) 10 3.Pettumus Erki pettumused. Erki oli koos Kadriga otsustanud Kadriorgu korteri osta, milleks tuli võtta pangalaen. Isegi laenu saamine oli tollel ajal probleem,kuid protsendid olid juba meeletult kõrged. Erkil peas käis ringi,millest küll võla tasuvad, kui sportlasetöö piisavalt sisse ei tooks või veelgi hullem-vigastus hoobilt kõik lõpetab? Erki oli teenistseda ja elukutseta mees
annaabi.ee 
