Selle peale saabus Helgi ema kooli ja pidas tulise kõne teemal, kuidas kiusatakse Suures Isamaasõjas langenu last. Tänu sellele, ei pidanud Helgi Sallo komsomoliks astuma. Noorukiiga: identiteet vs. identiteedipuudus. Isiksusliku arengu viiendal astmel integreerivad lapsed oma varase kogemuse üheks tervikuks. Neid ei rahulda enam senised lapseea rollid ja nad valmistuvad uute sotsiaalsete rollide omandamiseks. Teismeline tajub tugevat survet keskkonnalt ja elab raskelt läbi talle seatavaid piiranguid. Näiteks Hegi mäletab hästi koduseid vaidlusi kasuisaga ajaloo pärast. Ta tugines õpikus esitatud ajaloole, aga kasuisa ütles, et kõik pole päris nii nagu raamatus kirjas. Nad läksid tuliselt vaidlema kuid kasuisa oli hämmastavalt kannatlik, Helgi tulipäisusega harjunud. Talle omasele, rahulikul moel suutis ta loogikaga punkt punkti haaval Helgile selgeks teha mõned vaidlusküsimused. Laps sai aru, et raamatus oli nö
raskem. Olulisteks inimesteks lapsele sel perioodil on sõbrad ja tuttavad. Iga aastaga muutuvad nad tema elus üha tähtsamaks. Tähtsad on ka õpetaja autoriteet ja eeskuju. (Inimese areng 2014) 2.6. Mürsiku- ehk murdeiga Perioodi vanuses 11.–16. eluaastani nimetatakse mürsiku- ehk murdeeaks. Murdeea periood on arengus otsustav. Teismeline tajub tugevat survet keskkonnalt ja elab raskeltläbi talle seatavaid piiranguid. Temas on veel palju last ja samas ennatlikku püüdu olla täiskasvanu. Kiired muutused kasvus, huvides ja seksuaalne küpsemine tekitavad temas identiteedikriisina määratletud segaduse. (Tall 2012 : 11) 6 Suurenenud emotsionaalsuse tõttu on ta ärrituv ja tundlik. Areneb eneseteadvus, millest saab alguse tung iseseisvusele ja enese maksmapanekule. Areneb abstraktne mõtlemine,
efektiivsus tõuseks. 13. Isejuhtiv tiim(Self-steered team)- Meeskond määrab ise oma tegevuse eesmärgid ja ülesanded st. on ühiselt vastutav. 14. Virtuaalne tiim(virtual team)- on unikaalsete oskustega töötajate grupp, mille liikmed asuvad geograafilistes erinevates asukohtades ja kes peavad koostööd tegema kasutades infotehnoloogilisi abivahendeid ületamaks aja, ruumi ja organisatsioonide poolt seatavaid piiranguid. 15. Globaalne tiim(global team)- liikmed asuvad eri riikides ja on eri rahvustest. 16. Konsensus(Consensus)- ehk üksmeel on grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus. Konsensuse leidmise protsessiks on väitlus, arvamuste vahetus, mille kaudu võidakse jõuda arvamuste kokkulangemisele vaadeldavas küsimuses. Konsensuse liigiks on ka kompromiss, mida võib pidada osaliseks konsensuseks.
teha ettevõttes asju paremaks. Selle eest raha saamata. 13. Isejuhtiv tiim(Self-steered team)- Meeskond määrab ise oma tegevuse eesmärgid ja ülesanded st. on ühiselt vastutav. 14. Virtuaalne tiim(virtual team)- on unikaalsete oskustega töötajate grupp, mille liikmed asuvad geograafilistes erinevates asukohtades ja kes peavad koostööd tegema kasutades infotehnoloogilisi abivahendeid ületamaks aja, ruumi ja organisatsioonide poolt seatavaid piiranguid. 15. Globaalne tiim(global team)- grupi liikmed on eri rahvustest ja riikidest. 16. Konsensus(Consensus)- ehk üksmeel on grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus. Konsensuse leidmise protsessiks on väitlus, arvamuste vahetus, mille kaudu võidakse jõuda arvamuste kokkulangemisele vaadeldavas küsimuses. Konsensuse liigiks on ka kompromiss, mida võib pidada osaliseks konsensuseks.
Laste arengu uurimine - Uurib lapse arengu seaduspärasusi Jean Piaget - šveitsi psühholoog Piaget´ teooria keskne bioloogiline idee seisneb sellest, et intellektuaalset arengut võib vaadelda kui evolutsioonilist protsessi. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele, kuna on kohanemisvõimelised ehk siis vastavad paremini reaalsuse nõudmistele. Arengule seatavaid piiranguid nim arengu kanaliseerimiseks. Lev Võgotski- vene psühholoog Võgotski jaoks oli kõne see, millel on kultuuri kandev roll: keel nii talletab kui kannab edasi ajaloolist, sotsiaalsete kogemuste varasalve ning on mõtlemise „tööriist“. Võgotski teooria keskne idee on seotud lähima arengu tasemega. Seda võidakse defineerida kui erinevust selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida
mille tulemusena saab toota liigitikogumisel ringlusevõtust RDF kütust. See eeldab ka RDF kütuse tootjaid ja põletajaid. Loomulikult saavad mõlemad põletus võimalused eksisteerida paralleelselt. Eesti Energia AS on esitanud idee rajada Iru Soojuselektrijaama territooriumile masspõletustehase, kuid see on alles algstaadiumis. Arvestades direktiivist 1999/31/EÜ prügilate kohta tulenevaid bio- lagunevate jäätmete ladestamisele seatavaid piiranguid ja viimaste aastate arenguid teistes riikides (näiteks Soomes), on väga tõenäoline, et Eestis tekib hinnanguliselt 5-10 aasta perioodil jäätmete masspõletustehas Tallinna piirkonnas. Koospõletamise osas on suurimaks ettevalmistamisel olevaks projektiks nn. RDF põletusvõimsuste loomine Kunda Nordic Cement tsemendiahjus (aastaks 2010 kuni 100 tuh). RDF tootmiseks sobilikku materjali saab eraldada tavajäätmete nn. mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel, mille
ole paljudel juhtudel võimalik rakendada kõiki nende ehitiste energiatõhustuse tõstmiseks vajalikke meetmeid. Seetõttu mõningal määral kannatab elamismugavus ning hoonete omanikel ei ole võrreldes muude majadega sama häid eeldusi renoveerimistoetuste taotlemiseks, kuna hoone energiaklass renoveerimistööde käigus piisavalt ei parane. Muinsuskaitseameti ja kohalike omavalitsuste poolt ajaloolistele hoonetele eraldatavad renoveerimistoetuste on praegu suhteliselt väikesed ega suuda seatavaid piiranguid alati piisavalt kompenseerida. Sellest tulenevalt peab nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil kaaluma eraldi toetusmeetmete välja töötamist, mis ei toetuse eraldamise kriteeriumina ei lähtuks üksnes energiatõhususe parandamise vajadusest, vaid laiemast säästva arengu ideest tulenevalt oleksid orienteeritud just vanade elamute vajadustele ning toetaksid elu püsimist ajalooliselt välja kujunenud väärtuslikes ruumilistes keskkondades.