aga eksporditud on paekivist ehitudetaile ja hauakive. Puuskulptuuridest, ja alates 15.saj. levima hakanud tahvelmaalidest, moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa (Eesti kunst). 6 4 KASVATUS JA HARIDUS KESKAJAL Keskaja inimene oli võrdselt kõigi teistega oma Jumala ees vaid ussike põrmus ja pidi tundma pidevat hirmu ja ebakindlust. See käis nii reaalse kui oodatava sealpoolse eksisteerimise kohta. Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Regensburgi Berthold, XIII saj. elanud munk, kinnitas, et pääsemisele võib loota vaid üks sajast tuhandest. Seega oli olukord tavainimese poolt vaadatuna enam kui lootusetu. Hirm ja meeleheide on aga väga halvad loovuse alused. Pigem võib loogiliselt tuletada, et keskaeg oma olemuses kutsus esile vaid enesetapu mõtteid.
lootmata, et mingi hauatagune elu meile paremat peaks pakkuma kui see meile parajasti antu. Füüsika Füüsikaga tegelevad epikuurlased ainult niivõrd, kui see on tarvilik nende eetikale. Kui kanoonika pidi andma vajalikud tõe ja vale kriteeriumid, siis on füüsikalise maailma tundmaõppimise eesmärgiks ainult inimese vabastamine loodusnähtuste kartmisest, kaasa arvatud ka hirmust surma ees, koos sellega seostuvaid kujutlusist mingi sealpoolse karistuse või kättemaksu kohta. Epikuros peab materiaalset maailma ainsaks ja algseks reaalsuseks. Kõiki loodusnähtusi seletav ta looduse enda seesmistest seaduspärasustest, heites kõrvale ülemeelelised, maailmast näivalt kõrgemalseisvad jõud. Epikurose materialistlik õpetus põhinev mateeria põlisuse tunnustamisel ja maailma materiaalse ühtsuse tõestamisel. Epikuros on nagu Demokritoski atomist. Kõige oleva põhiosisteks on aatomid ja neid ümbritsev tühi ning lõputu ruum
Eksinu ei tunne enam ümbrust, ei oska leida õiget teed, sageli kohtub ta mõne olendiga, keda usutakse haldja olevat, ja alles pärast teatud kindla tegevuse sooritamist leiab ta tavaliselt kodutee. Arvati, et haldja jälgedest üleminemisel eksitakse kindlasti ära. Ka haldja nägemisel satutakse segadusse ja ei leita koduteed. Ruumi suletus ehk tõkestatus. Üleminek nt metsast koju või vastupidi on raskendatud või täiesti võimatu. Eksinud inimene justkui puutub kokku sealpoolse maailmaga, kus kõik meie maailma asjad asetsevad valet pidi (vasakpoolsed asjad paremal) ning aja kulgemine pole samuti tajutav. Ruumi tõkestamatus - ruum tundub olevat lõpmatult avatud: kangelane võib mitu päeva hulkuda metsas ilma, et ta kuhugi välja jõuaks. Kaks põhilist tendentsi: eksimist püütakse kujutada esimesel juhul sisemise e. psüühiliste (nägemis- ja isiksushäired, teadvusseisundi muutus; haigus, oksendamine, isegi surm)
joon. Rahvus pole oluline. Viimane läkitus: minge kõikide rahvaste juurde. Puudub ka klassiidee, hierarhia. Päritolu ei näita kohtlemist. Rikkad aitavad vaeseid, nad pole koormaks. Kuulutustöö oligi algselt madalamatele gruppidele. Pmts nagu vaimne revoulustioon altpoolt Inimene ja maailm Stoi ja epi ei tulnud selle peale, et elu EM otsida mujalt kui siinpool, netnde mõttetöö peamine EM kuidas end hästi sisse seada. K läheb uuspla kaugemale. Kuna inimese ideaalkisd sealpoolse jumalaga side, siis kõige ilmaliku eitamine jõuab sellise määrani, mida võib võibolla leida ainult indias. Püüab olla vaba selle maailma takistustest. L mina olen maailma ära võitnud. Kris valitseja, võitja. Seetõttu nähaksegi ülematele, valitsejaid läbi jumala. Neile tuleb kuuletuda aga elueesmärk on jumaliku riigi poolt. Samas pole selle maailma eitamine. Sest ka jumal sai inimeseks. Seetõttu maailm ainulaadne paik. Üka ja ainus maailm. Inimese elu ainukordne sündmus
Maailm eksisteerib meist sõltu-matult, selle mõistmiseks tuleb olla maksimaalselt objektiivne. 2 RELIGIOOSNE MAAILMAPILT tugineb tavakogemustele ning ilmutuslikele ja sisekaemuslikele tõdemustele ja (või) religioossetele tekstidele ning nende tõlgendustele. Olulisimad maailmavaatelised probleemid lahendatakse Jumala(te) tegevuse ja tahte abil. Tunnuseks on lõhestatus siin- ja sealpoolseks, kriitilisus siinpoolse ning dogmaatilisus sealpoolse suhtes. Inimene võib saada oma usu ning tava- ja rituaalse tegevuse kaudu mõjustada enda ja ühiskonna FILOSOOFILINE MAAILMAPILT tugineb kõige üldisematele abstraktsetele mõistetele, mis enamasti postuleeritakse või tuletatakse mingil järjekindlal meetodil lähtudes tervest mõistusest või vaieldamatust kogemusest, kus võidakse arvesse võtta filosoofilisi tekste. Tunnuseks on kriitilisus ja kahtlus. Probleeme püütakse lahendada loogilise analüüsi ja mõtteeksperimentide abil
83 Vanimad saami loodususundi ja püügikultuuri mälestusmärgid on kaljujoonised, mida saamide asualadelt on leitud tuhandeid. Peamiselt kujutavad kaljujoonised loomi, inimesi, venesid ning abstraktseid sümboleid. Loodust võidi kasutada inimestele tarvilikel eesmärkidel, kuid selleks tuli loodusega suhelda. Vahendajateks inimeste maailma ning üleloomulike jõudude, vaimude ja jumalate sealpoolse maailma vahel olid nõiad (noaidi) ehk samaanid. Saami nõidade kuulsus on ulatunud kaugele üle Euroopa, olles tuttav teema ka eesti rahvausundis. Saamid ise on eriti vägevaiks pidanud Koola poolsaare nõidasid. Nõid pidi haigusi ravima, ohverdama, ennustama, tagama jahi- ja kalaõnne, leidma kadunud omandi, eriti põhjapõdrad, mõjutama ilma, tõrjuma paha ja teada saama jumalate tahte ning saladused. 17. sajandi teadete kohaselt
annaabi.ee 
