väga paljudele liiga ning olukord ei paista laabuvat. Jeruusalemmas käib tihe üksteise kohtusse kaebamine ning teiste alavääristamine. Selline seis ei ole enam kaua rahulik ning see võib väga kergelt sõjaks paiskuda. Ka filmis arutleti võimalike lahenduste üle ning peamiseks arvamuseks jäi, et Templimäele tuleks ehitada kolmas mošee, mis rahuldaks kõigi kolme usundi vajadused. Pühapaikade hävitamine tooks kaasa terve rahva viha ning sellega ei ole mitmed sealolijad arvestanud. Kõrvaltvaatajana on olukorda küll lihtne hukka mõista, kuid olukorra parandamiseks tuleb midagi ka ette võtta. Teada on, et ükski rahvus ei kavatse Jeruusalemmast lahkuda ning teistele võitu loovutada, ning sellest võibki saada nende hukatus.
CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ning vaja on üles tema juurde minna. NELJAS STSEEN Damis räägib ,et kui Valere saab abielluda tema õega ss saab tema Valere õe endale. Kui just Tartuffe mingi geniaalse ideega välja tule. VIIES STSEEN
olemust. See on nii lihtne, on vaja ainult üht pilku... selle inimese silmadesse, ilma mingi jututa... tulemuseks täiuslik mõistmine. Sõnadega niisugust üleüldist mõistmist väljendada ei saa. Mõtlema- ta ja sõnadeta sain mina nendest sama hästi aru, kui nemad minust, nüüd tunnetasin päriselt, miks luuletajad peavad silmi hinge väravaks... Samuti mõistsin, et see kiirgav valgus ei kustu iialgi, keegi ei tundnud vajadust magada... Sain ka aru, et kõik sealolijad olid väga osavõtlikud kõikide ja kõige suhtes... Me olime vabad kõikidest nendest vastuoludest, mis ajaloolaste arvates on sõdade ja muu- de konfliktide põhjuseks, kaasa arvatud maa, toit ja peavari. Ainus endastmõistetav asi oli armastus. Need ideaalsed tingimused lõid harukordse seisundi, kus polnud viha ega mingit muud häirivat tun- net ainult üleüldine armastusseisund... Ma tundsin, et mul oli täiesti võimalik pöörduda tagasi oma maapealsesse elusse, igatsesin..
olemust. See on nii lihtne, on vaja ainult üht pilku... selle inimese silmadesse, ilma mingi jututa... tulemuseks täiuslik mõistmine. Sõnadega niisugust üleüldist mõistmist väljendada ei saa. Mõtlema- ta ja sõnadeta sain mina nendest sama hästi aru, kui nemad minust, nüüd tunnetasin päriselt, miks luuletajad peavad silmi hinge väravaks... Samuti mõistsin, et see kiirgav valgus ei kustu iialgi, keegi ei tundnud vajadust magada... Sain ka aru, et kõik sealolijad olid väga osavõtlikud kõikide ja kõige suhtes... Me olime vabad kõikidest nendest vastuoludest, mis ajaloolaste arvates on sõdade ja muu- de konfliktide põhjuseks, kaasa arvatud maa, toit ja peavari. Ainus endastmõistetav asi oli armastus. Need ideaalsed tingimused lõid harukordse seisundi, kus polnud viha ega mingit muud häirivat tun- net ainult üleüldine armastusseisund... Ma tundsin, et mul oli täiesti võimalik pöörduda tagasi oma maapealsesse elusse, igatsesin..
olemust. See on nii lihtne, on vaja ainult üht pilku... selle inimese silmadesse, ilma mingi jututa... tulemuseks täiuslik mõistmine. Sõnadega niisugust üleüldist mõistmist väljendada ei saa. Mõtlema- ta ja sõnadeta sain mina nendest sama hästi aru, kui nemad minust, nüüd tunnetasin päriselt, miks luuletajad peavad silmi hinge väravaks... Samuti mõistsin, et see kiirgav valgus ei kustu iialgi, keegi ei tundnud vajadust magada... Sain ka aru, et kõik sealolijad olid väga osavõtlikud kõikide ja kõige suhtes... Me olime vabad kõikidest nendest vastuoludest, mis ajaloolaste arvates on sõdade ja muu- de konfliktide põhjuseks, kaasa arvatud maa, toit ja peavari. Ainus endastmõistetav asi oli armastus. Need ideaalsed tingimused lõid harukordse seisundi, kus polnud viha ega mingit muud häirivat tun- net – ainult üleüldine armastusseisund... Ma tundsin, et mul oli täiesti võimalik pöörduda tagasi oma maapealsesse elusse, igatsesin..
Juba mõnda aega kuulas üks noor preester nunnade targutusi ja protonotari arvamusi pealt. Ta nägu oli range, otsaesine lai, pilk sügav. Ta tõrjus vaikselt rahva kahele poole, vaatas uurivalt «väikese nõiajõmpsika» 7 7 otsa ja sirutas käe tema kohale. Oli ka viimane aeg, sest kõigi vagade naiste suud jooksid juba vett «suure lõõmava haohunniku» järele. «Mina võtan lapse endale,» ütles preester. Ta tõstis jõmpsika sutaanihõlma ja viis minema. Sealolijad vaatasid talle kohkunult järele. Vähe hiljem oli ta kadunud Punase värava taha, mis kiriku juurest kloostrisse viis. Kui esimene üllatus oli möödas, kummardus Jehanne-de-la-Tarme Gaultiere'i kõrva äärde: «ütlesin ju teile, õde, et see noor vaimulik härra Claude Frollo on nõid.» II. CLAUDE FROLLO Jah, Claude Frollo polnud harilik isik. Ta oli pärit neist keskmistest perekondadest, mida läinud sajandi mitte just aupaklikus
annaabi.ee 
