Tartu 2014 Sissejuhatus Järgnev referaat on koostatud aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikoloogia koduse tööna. Töö teemaks on Arseen ning tema toksiline mõju. Arseen on väga tähtis aine, mis väikestes kogustes on kasulik kuid suurtes kogustes on kahjulik nii inimesele kui ka organismidele. Teema valiti kuna arseen satub üha enam inimeste igapäeva toidulauale näiteks mitmetes veise- ja seafarmides kasutatakse arseeni toidulisanina, kuna selle tõttu võtavad loomad kiiremini kaalus juurde ja saavad ühlasi seente ning bakteritevastase "tõrje", lisaks kasutatakse seda metallitööstuses, pestitsiidide ja puidukaitsevahendite tootmisel, klaasitootmises ja puidu säilitamiseks. Arseen jõuab organismi toidu, joogi ja õhu kaudu kuna teda leidub keskkonnas igal pool. Arseeni omadused Arseen: (As) Aatomnumber: 33 Aatommass: 74,92160 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid
Selleks tailihasisalduse peetakse põrsad lastakse 1 kvaliteediklassidele ja esimesel võõrutuspäeval 2.9000 tailihasisalduse imema 3 korda, järgmisel 3.60% 2 korda, ja kolmandal 1 4. Algama 8 kuuselt kord 5.voorpoegimine – 9. Valge värv, sirged jalad Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida 4 variant lühikese aja jooksul ja sigade eri 1.Põhja-Ameerikas vanuserühmi peetakse 2.Hiina isoleeritult nendele 3.37-42 sobivates 4. Sekundaarne sigalates.Sellega viljakus. Näitab looma
oleneb kas vedel või kuiv toit. Maos toimib pepsiin. Täiskasvanud seamagu mahutab kuni 8L vedelikku. Mao pH on 1-2. Sööda kiire seedimine-95% söödast läbi seedekanali 6-8h jooksul PAARITUSTE JA POEGIMISTE PLANEERIMINE Meie kliimavöötmes sobivaimaks poegimisajaks talv. Sügisel paaritumisel on sigadel mitmekesine sööt ja talvised põrsad on tugevad. Samuti on kesikuid odavam suvel ülal pidada. Sügisel nad nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. SUUREMATES SEAFARMIDES lastakse emistel poegida VOORUDENA. Voorpoegimisel seemendatakse/paaritatakse 1-2 nädala jooksul võimalult palju emiseid. Tiinestunud emised viiakse 1 nädal enne poegimist poegimissigalasse, kus neid hoitakse kuni võõrustamiseni (1 nädal, et siga saaks uue keskkonnaga harjuada ja teha pesa). Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete sigalasse ja põrsad võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigalat kasutatakse ainult poegimiseks ja see alati enne uusi emiseid puhastatakse.
enne ja kaks nädalat pärast võõrutamist) ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Kesikute kiire kasvu ja hea söödaväärinduse tagab nende isukohane söötmine täisväärtusliku, kõikide toitefaktorite osas hästi tasakaalustatud ratsiooniga. Intensiivse tailihakasvu perioodil tuleb eriti jälgida kriitiliste aminohapete sisaldust söödas. Võimaluse korral tuleks emiseid ja orikaid pidada eraldi sulgudes. Kesikud kasvavad sujuvalt üle nuumikuteks. Suuremates seafarmides söödetakse tänapäeval kesikuid täisratsiooniliste kuivsöödasegudega, mis peaksid sisaldama 15-16% proteiini. Erinevalt kesikutest tuleb nuumikutele antavaid söödakoguseid piirata, neid ei söödeta isu järgi (eriti lõppnuumal). Vabasöötmisel kasvavad nuumikud küll rohkem, kuid see toimub suurema rasvaladestumise arvel, mistõttu suureneb söödakulu juurdekasvuühiku kohta ning rümba kvaliteet alaneb, sest sead on paksema pekiga
ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Kesikute kiire kasvu ja hea söödaväärinduse tagab nende isukohane söötmine täisväärtusliku, kõikide toitefaktorite osas hästi tasakaalustatud ratsiooniga. Intensiivse tailihakasvu perioodil tuleb eriti jälgida kriitiliste aminohapete sisaldust söödas. Võimaluse korral tuleks emiseid ja orikaid pidada eraldi sulgudes. Kesikud kasvavad sujuvalt üle nuumikuteks. Suuremates seafarmides söödetakse tänapäeval kesikuid täisratsiooniliste kuivsöödasegudega, mis peaksid sisaldama 15-16% proteiini. Erinevalt kesikutest tuleb nuumikutele antavaid söödakoguseid piirata, neid ei söödeta isu järgi (eriti lõppnuumal). Vabasöötmisel kasvavad nuumikud küll rohkem, kuid see toimub suurema rasvaladestumise arvel, mistõttu suureneb söödakulu juurdekasvu- ühiku kohta ning rümba kvaliteet alaneb, sest sead on paksema pekiga.Kesikuid ja
päevani.[5] Suremus ulatub 40%-ni. Malaisia 1998. a entsefaliidipuhangus oli 265 entsefaliidijuhtu, millest 105 olid letaalse lõppuga. Inimeselt inimesele Nipah-infektsioon ei levi. Enamik inimesi suudavad ägedast entsefaliidist täielikult taastuda, kuid umbes 20% on jäänud neuroloogilisi tagajärgi kannatama, nagu püsivad krambid ja isiksuse muutused.[8] Kuna Nipah viiruse jaoks pole vaktsiini, siis selle ennetamiseks oleks vajalik rutiinne puhastamine ja desinfitseerimine seafarmides.[8] Loomade haigestumist aitaks ära hoida ka see, et kui teatakse, et keegi on nakatunud, siis ta kohe eemaldada teistest loomadest.[6] 8 SIBERI KATK Siberi katk ehk antraks ehk põrnatõbi on äge bakteriaalne zoonoosne nakkushaigus, mis esineb peamiselt taimetoidulistel metsikutel ja koduloomadel (veis, hobune, kits, lammas, piison, kaamel, jõehobune jm) kuid sellesse võivad nakatuda ka inimesed. Siberi katk levib
Vett peavad nad saama alates 4.–5. elupäevast soovi järgi. Vee puudusel tekib põrsastel janu ja nad hakkavad imema virtsa, mis kahjustab nende tervist, ning põrsad haigestuvad, känguvad ja võivad ka lõppeda. Põrsad võivad juua puhast keetmata vett puu, metall või plastmasskünast, mida nad ei saa ümber lükata. Küna tuleb puhastada ja selles vett vahetada vähemalt 2 korda päevas. Uutes seafarmides kasutatakse ka nippeljootureid. Künad või jooturid tuleb paigutada sõnnikukäigu äärde, et mahaaetud vesi ei märgaks sulu põrandat, eriti põrsaste lamamisaset. Kui põrsastele hakatakse andma vedelat sööta, kulub vett vähem, kuid puhas joogivesi peab pidevalt saadaval olema. Tavaliselt joodetakse põrsaid pärast söötmist. Kuivsöödaga söötmisel peavad põrsad saama vett soovi järgi. Põrsaste imetamine
Ainult emisepiimaga ei ole võimalik rahuldada põrsaste veetarvet. Vett peavad nad saama alates 4.–5. elupäevast soovi järgi. Vee puudusel tekib põrsastel janu ja nad hakkavad imema virtsa, mis kahjustab nende tervist, ning põrsad haigestuvad, känguvad ja võivad ka lõppeda. Põrsad võivad juua puhast keetmata vett puu-, metall- või plastmasskünast, mida nad ei saa ümber lükata. Küna tuleb puhastada ja selles vett vahetada vähemalt 2 korda päevas. Uutes seafarmides kasutatakse ka nippeljootureid. Künad või jooturid tuleb paigutada sõnnikukäigu äärde, et mahaaetud vesi ei märgaks sulu põrandat, eriti põrsaste lamamisaset. Kui põrsastele hakatakse andma vedelat sööta, kulub vett vähem, kuid puhas joogivesi peab pidevalt saadaval olema. Tavaliselt joodetakse põrsaid pärast söötmist. Kuivsöödaga söötmisel peavad põrsad saama vett soovi järgi. 5) Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine.
Samuti abortide põhjuseks on suguteedesse sattunud mikroganismide poolt põhjustatud haigused. 4. Sperma bakteriaalne saastatus see võib juhtuda kunstliku seemenduse korral, kui ei täideta sanitaartehnilisi nõudeid. 5. Emiste mittenõuetekohane pidamine tuleb vältida stressi, traumasid. 7. Voorpoegimine, kohtade vajaduse planeerimine sigalas. Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida lühikese aja jooksul voorudena ja sigade eri vanuserühmi peetakse isoleeritult nendele sobivates sigalates. Sigade voorpoegimisel seemendatakse 1-2 nädala jooksul nii palju emiseid, kui neid mahutab poegimissigala (arvestades et kõik ei tiinestu, paaritatakse 20-30% rohkem). Tiinestunud emised viiakse umbes 1 nädala enne poegimist poegimissigalasse, kus nad poegivad ja kus neid peetakse kuni põrsaste võõrutamiseni
annaabi.ee 
