1) tugevalt seotud Seadusandja on suhteliselt palju ise ära otsustanud, milline on halduse poolt sooritatud toiming, kelle poolt ja mis viisil tehakse, halduse organite kaudu on jäetud vähe otsustusruumi 2) nõrgalt seotud seadusandja on määratletud tegevusvaldkonna ja sisustatud eesmärgi e kuhu me tahame jõuda, see kuidas eesmärgini jõudtakse, säilitatakse halduse enese poolt (justiitsminister) 3) sidumata ehk seadusvaba haldus õigust ei looda, ei muutu (nt. reaaltoimingud) Iseloomu järgi saab jagada haldust kaheks : 1) edendav haldus tulevikku suunatud osa haldusest (planeerimised, tulevikku suunatud tegevused, prognoosimised), keskkonnakaitset ja sotsiaariigi põhimõtet realiseeritakse enamati sellisel viisil 2) korrastav haldus igapäevane ellurakendamine, ja juba rakendatud valdkondade tegevuse kontrolliline, käitumisreeglite kehtestamised, eeskirjad, juhendid,
· edendab ühiskondlikke ettevõtmisi 3. Avaliku halduse seotus seadustega. · Halduse seotus seadusega võib olla erineva intensiivsusega. See võib olla jäik, mille tagajärjel peab haldus seaduses ettenähtud teokoosseisu olemasolu korral vastavalt tegutsema. See võib aga ka lõdvem olla, nii et haldusele jääb seaduses ettenähtud teokoosseisu olemasolu korral teatud diskretsioon · Seevastu on seadusvaba haldus seadusega mittedetermineeritud ja võib tegutseda oma initsiatiivi ja ettekujutuste kohaselt, kusjuures enesestmõistetavalt tuleb ka sel juhul järgida üldisi õiguslikke piire ja kohustusi (pädevusnormid, põhiõigused, haldusõiguse printsiibid). 4. Haldus suhete õigustiku reguleerimise erisused. 64. juriidilise suhete vahendamise vormi, kus üks pool esineb haldaja ja teine hallatava rollis. Sellised suhted
see ei luba laiendusi siis räägime determineeritud haldusõigusest. a. Seaduste otsene täitmine konkreetsete haldustoimingute sooritamine b. Seadusega seotus võib olla ka lõdvem nt seadus nimetab ülesande, mille peab täitma, kuid selle täitmise korra jätab seadus lahtiseks. 2. Diskretsiooniõigus e. Kaalutlusõigus tunneb diskretsionaalset haldusõigus e suvahaldusõigus e seadusvaba haldus puudutab faktilist e materiaalset haldustegevust - haldusasutuse ametnik on oma tegemistes vabam, nt eelarve eraldab raha kellelegi, et ehitada tee, too on kohustatud ehitama tee, kuid võib ise valida tee laiuse, välimuse jne. Puhast seadusvaba haldust Eestis pole, sest põhiseadus sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
Kui seaduses ettenähtud teokoosseisu eeldused on täidetud, peab haldusasutus vastavalt tegutsema. Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip – teha võib üksnes seda, mis on lubatud (erinevalt eraõigusest, kus võib teha seda, mis ei ole keelatud). Determineeritud seotus tähendab, et õigusnorm täpselt kirjutab ette, mida haldusametnik võib teha või ei tohi teha. Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus. Seadusvaba haldustegevus – ei ole otseselt determineeritud õigusega. Võib toimida iseotsustades. Haldusõigus Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on õigusnormide kogu, mis kehtib spetsiifilisel viisil haldustegevuse, haldusmenetluse ja halduskorralduse jaoks ning reguleerib isikute ja halduse vahelisi suhteid. Haldusõiguse poliitiline funktsioon on isiku ja kogu ühiskonna kaitse avaliku võimu võimalike kuritarvituste eest
Maksud, lõivud, trahvid 5.haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja töötajate varustamine töövahenditega 79. Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele? 80. Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid? avaliku halduse seotus õigusega: ·seadustele allutatud tegevus ·seotud kas rangelt või lõdvalt: rangelt->seadusega ettenähtud konkreetse haldustoimingusooritamine ·diskretsioon ehk nn suvahaldus ehk seadusvaba haldus ->põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset halduse tegevust . puhast seadusvaba haldust aga pole. FUNKTSIOONID: 1.Põhifunktsioonid: a)üldfunktsioonid b)erifunktsioonid. 2. Abifunktsioonid. 1. Põhifunktsioon a) Üldfunktsioon 1. prognoosimine ja planeerimine= Sündmuste ja protsesside ettenägemine; otsustusprotsess,mille lõpptulemuseks on plaaan
seaduse § 14 punkt 7 Sotsiaalministeeriumi kehtestama Eesti Vabariigi territooriumi sanitaarseks kaitseks ja nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajaliku korra riigipiiril. Milline see kord on, milliseid toiminguid peab ministeerium sooritama, seda seadus ette ei kirjuta. Nimetatud ülesande täitmiseks on seadusandja jätnud vaba ruumi. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn. diskretsionaarsest ehk suvahaldusest. Kirjanduses kasutatakse selle tähistamiseks samuti mõistet seadusvaba haldus (die gesetzfreie Verwaltung). Põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset haldustegevust (teede ja sildade ehitamine ja remont, parkide rajamine jne.) Seadusvabast haldusest saab siiski rääkida üksnes tinglikult ja seda selles tähenduses, et vastavad toimingud ei ole konkreetse seaduse poolt otseselt determineeritud. Lähtudes Eesti põhiseaduse §st 3, 10 mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate
seaduse § 14 punkt 7 Sotsiaalministeeriumi kehtestama Eesti Vabariigi territooriumi sanitaarseks kaitseks ja nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajaliku korra riigipiiril. Milline see kord on, milliseid toiminguid peab ministeerium sooritama, seda seadus ette ei kirjuta. Nimetatud ülesande täitmiseks on seadusandja jätnud vaba ruumi. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn. diskretsionaarsest ehk suvahaldusest. Kirjanduses kasutatakse selle tähistamiseks samuti mõistet seadusvaba haldus (die gesetzfreie Verwaltung). Põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset haldustegevust (teede ja sildade ehitamine ja remont, parkide rajamine jne.) Seadusvabast haldusest saab siiski rääkida üksnes tinglikult ja seda selles tähenduses, et vastavad toimingud ei ole konkreetse seaduse poolt otseselt determineeritud. Lähtudes Eesti põhiseaduse §st 3, 10 mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate
annaabi.ee 
