Kes tormab appi vee-elanikele, kes on mures kraanivee puhtuse pärast. Esmane reaktsioon on tihti: mis meist saab? Samas, vett on võimalik poodidest osta, kasvõi 5 liitrit korraga. Aga kõik ülejäänud,kelle elu on suuremas ohus? Mis saab vee-elanikest? Rajame ujulad või viime eranditult kõik Mati Kaalu hoole alla, kuna oleme ise elamiskeskkonna osavalt ära solkinud? Kaitsmaks meie veestikku, on välja töötatud erinevaid määruseid ja seadustikke. Üks nendest on naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded, kus on ära toodud üksikasjalikult, milline peaks olema üks hoidmisehitus, kus ta võib paikneda ning millised on ohutusnõuded, mida peab täitma. Veeseadusest leiame leotelu potensiaalsetest reostusallikatest, millest üks -naftasaaduste hoidmisehitised. Saasteainete heitmine laevalt merre ja veekogu jääkatet reostada ja risustada naftasaadustega- on rangelt keelatud. Kuid
on tunduvalt raskem kui algselt paistab. Võib väita, et sajandeid tagasi oli seaduste järgimine rohkem päevakohane, kuna karistuses olid äärmised karmid ja inimesed kartsid neid. Tänapäeval on aga kõikjal vastupidist käitumist. Näiteks alaealiste, erakondade ja meedia poolt. Noorukite seas tuleks teha rohkem sokireklaami teadvustamaks neid rasketest tagajärgedest, mis tekivad seaduserikkumisega. Erakonnad ja meedia, aga peaksid rohkem uurima seadustikke enne mingi uudise või reklaami avalikustamist. Iga seaduse rikkumist ootab lõpuks karistus, olgu see nii materiaalne kui ka psühholoogiline.
Piinamine oli küll erandlik tunnistuste saamise 9 viis, kuid oli meelepäraseks nn seaduseauguks kohtunikele kes eelistasid ,,kiiret ja küsimusteta" kohtupidamist. 2.2. CCC ajalooline käekäik ja kehtivusaeg Alates 15 sajandist tekkisid püüdlused impeeriumi ametkondade algatusel vastukaaluks partikulaarsele õigusseadusandlusele koostada ka unifitseeritud seadustikke mis kehtiksid kogu impeeriumi ulatuses. Selle ajendiks olid mitmed kaebused, kus kirjeldati süütute vastutuselevõtmist ja laialdaselt surmanuhtluse kasutamist. Selle tulemusena võeti 1498 aastal Reichstagi poolt Freiburgis vastu resolutsioon mille sisuks oli tervet impeeriumi katva ühtse kriminaalmenetluse koostamine. Samasiulise resolutsioon koostati ka Reichstagi poolt Augsburgis 1500 aastal. 1507 aastal nägi ilmavalgust normide kogu üldnimetusega Bambergische Halsgerichtordnung,
2. Haldusmenetluse mõiste Haldusmenetluse mõiste on defineeritud HMS §2 lg 1: "haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel."[1] Haldusorganid on kõik täitevvõimu struktuuriüksused, nagu riigiasutused, kohalike omavalitsuse üksuste asutused ja organid, iseseisvaid avalik-õiguslikud juriidilised isikud jne. ,,Haldusmenetluseks loetakse kohtute tegevus, mille suhtes ei rakendata kohtumenetluse seadustikke. Viimased laienevad esmajoones õigusemõistmisele üld- ja halduskohtute ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu poolt, samuti kohtulike registrite pidamisele, erandlikumatel juhtudel ka kohtu pädevusse antud halduslike küsimuste otsustamisele, nt välismaalase väljasaatmise otsustamine, jälitustegevuseks loa andmine." [2] Haldusmenetluse eesmärgiks on kaitsta kodanikke, seega loetakse haldusmenetluseks vaid seda osa riigi tegevusest, mis puudutab kodanikke
Omandiküsimused, 2. Kriminaalasjad. Erinevates riikides kujunesid välja erinevad õigussüsteemid, kuid ajapikku nende arv vähenes. 2. Mõned tuntuimad õigussüsteemid a. Mandri-Euroopa õigussüsteem a.i. Germaani õigussüsteem väga detailne, seadused mahukad. Kehtib ka Eestis, Põhja-Euroopas a.ii. Romaani õigussüsteem Lõuna-Euroopas. Seal on palju koodekseid või seadustikke. Mõlema süsteemi puhul on kindlasti olemas põhiseadus. b. Anglosaksi õigussüsteem Suurbritannia, USA, Uus-Meremaa, Kanada, Austraalia. b.i. Põhiseadus pole tingimata vajalik (UK-s pole) b.ii. Õigusaktid on laiali pillatud b.iii. Kehtib pretsedendi õigus b.iv. Vandekohus süü otsustab 12 vandemeest. Mõlemale neist õigussüsteemidest avaldas suurt mõju Rooma õigus!
4. Kokkuvõte Analüüsitud kohtupraktika näitab selgelt, et kuigi UNS usuvastaste süütegude peatükk hakkas kehtima 1906. aastal, siis jätkuvalt kasutati ka NS usuvastaste süütegude sätteid. K. Grau on kirjutanud, et kohtu- niku seisukohalt on selline kriminaalõiguse olukord kurb ja võimatu. Kohtunik peab ju kasutama kord ühte, kord teist ja kolmandal korral mõlemaid seadustikke üheskoos.*66 Seadusandluse muutused ja areng on üks osa ühiskonna arengust. On ilmne, et tsaariaegses impeeriu- mis tekkisid probleemid seadustike jõustamise ja kehtetuks tunnistamisega. NS ja UNS erinesid suuresti üksteisest: üks oli arhailine ja kasuistlik vananenud õigusnormide kogumik, samas kui teine oli uuenduslik, parandatud ja ühiskonnale sobilikum seadustik (või vähemalt püüdles selle poole).
annaabi.ee 
