hääletama oma maaomaniku soovi järgi rahva võim kehtis vaid teatud piirangutega, valitud pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Tsiviilõiguse klassikaks peetav Rooma seadustik on aluseks kogu tänasele õiguskorraldusele. Oluliste seaduste kaheteistkümnele tahvlile jäädvustamisel kujunes oluliseks sõnaühend ius scriptum õigus loodi selle kirjapanemise läbi. Kuid ka siin ei olnud roomlased esimesed, kes niimoodi oleks talitanud. Vahemereäärsetes maades pandi seadustekstide koostamisele algus juba varem, kirjutatud õigusest on märke ka varasest kuningate ajajärgust. Rooma 449. aastal eKr kehtestatud seadused sidusid esmakordselt aga kõiki selle riigi kodanikke, olles nõnda eelkäijaks kaasaegsetele konstitutsioonidele. Kristlus, mis on kujunenud peamiseks usundiks Põhja-Ameerikas ning Euroopas, pärineb samuti Rooma riigist, kus veetis oma elu ka selle keskne tegelane Jeesus Naatsaretist. Kuigi algselt
õigustloovad aktid on õiglased, tagavad õiguskindluse ning on eesmärgipärased. Antud seminaritöö kirjutamine aitas autoril korrastada ning süstematiseerida Õiguse entsüklopeedia aines omandatud teadmisi, luues põhja tulevasteks õpinguteks õiguse vallas. Lisaks omandas autor erinevaid teadmisi seaduste regulatsioonist Eesti õiguse kontekstis. Töö kirjutamise käigus luges autor erinevaid seadustekste ning õigusnormide analüüs hõlbustas oluliselt seadustekstide ning selles sisalduva õiguskeele mõistmist. Kasutatud materjalid R. Narits Õiguse entsüklopeedia. 2. Tr. Tallinn: Juura 2002. J. Sootak. Üliõpilastööde kirjutamise ja vormistamise juhend. Tallinn 2016 Õiguse entsüklopeedia seminarideks koostatud seminaritööd R. Naritsa loengukonspekt (autori koostatud) "Seaduste vihik" igal töönädalal kirja pandud ning analüüsitud õigustloovate aktide kogumik Olulisemate märksõnade loend
Dokumentide hindamise olulisimad kriteeriumid: Audentsus Usaldusväärsus Esinduslikkus Tähendus Dokumendianalüüs võib olla: Täiesti eraldi meetod, kus igat dokumenti (tema sisu, tähendust, loomise konteksti ja autorlust) analüüsitakse eraldi Millal antud meetodit valida? Valdkonnapoliitikate ja poliitiliste otsuste analüüs Seadustekstide ja regulatsioonide analüüs Soovid analüüsida institutsionaalseid diskursusi Soovid teha organisatsiooni-analüüsi ja interv. jääb väheseks Diskursuseanalüüs Diskursus asjadest rääkimise viis Diskursuseanalüüs huvitub: Kuidas väljendatakse/genereeritakse mingit suhtumist ja konstrueeritakse tekstide kaudu reaalsust Ei huvita arvud (kui palju midagi öeldi), vaid kuidas öeldi alltähendused,
– Tähendus – mida dokumendis öeldakse, kas saad sellest aru? Dokumendianalüüs II • Dokumendianalüüs võib olla: – Täiesti eraldi meetod, kus igat dokumenti (tema sisu, tähendust, loomise konteksti ja autorlust) analüüsitakse eraldi – Lisa-meetod näiteks lisaks kvalitatiivsetele intervjuudele – Dokumente võib analüüsida: diskursuse- ja kontentanalüüsiga • Millal antud meetodit valida? – Valdkonnapoliitikate ja poliitiliste otsuste analüüs – Seadustekstide ja regulatsioonide (nt. rahvusvahelised) analüüs – Soovid analüüsida institutsionaalseid diskursusi – Soovid teha organisatsiooni-analüüsi ja interv. jääb väheseks • Praktiline pool: – Sobilike dokumentide leidmine probleem: mitte kõik pole internetis, tuleb minna arhiivi. Eeldab süsteemsust/kannatlikkust – Eeldab erialase bürokraatliku sõnavara tundmist – Eeldab eeltööd teemaga ja kontekstiga, muidu ei saa dok. Aru
[email protected], 7375977, Näituse 20 303) Seminari ülesanded saab kätte nädal enne seminari toimumist. (ÕIS) Alates 1.oktoobrist. Seminaritöö on üheks eelduseks eksamile pääsemiseks. Kõikide kutsutud seminaride edukas läbimine on teiseks eelduseks. Detsembris järeletegemisajad. Seaduste vihik failina/paberkandjal. Igal nädalal lugeda läbi üks seaduse tekst. Kokku 16 nädalat. Õigustekstide lugemine, kommentaaride kuulamine. Minu enda tähelepanekud loetud seadustekstide kohta. I loeng 03.09.2013 · Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuuluvatest õiguse põhimõistetest. · Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Õigusteadus on oskus korrastatud mõelda. See saab alguse põhimõistete tundmaõppimisest.
Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu on Vana-Babüloonia koodeks. Kiilkirjaseadustikeks loetakse: Sumeri, Asüüria, Hetiidi, Vana-egiptuse õigust sisaldavaid kogumikke. Heebrea Piibli seadustekstide seos kiilkirjaseadustega avaldub kultuurilooliselt ning nüüd tunnistavad seda paljud uurijad. Moosest ja Hammurapit uuritakse ühise muinasõiguse nimetuse all koos kreeka ja ladina vanimate seadusekogudega. Kiilkirjaõigus on mõjutanud islami ja Misna õigust Akkadi keeles sõna seadus puudub. ,,Õigluse tegemine" oli õige kuninga kohus ja ülesanne, selle täitmise eest võttis ta endale aunimetuse. Kuningas olipigem seaduse agent kui allikas