eesmärgipärasus Õiguskord peab olema usaldusväärne. See eeldab, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik. Sarnased olukorrad peavad saama iga kord sarnased lahendused (ka sarnased kohtuvaidlused tuleks lahendada sarnaselt). Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga. Õiguse eesmärgiks on luua korda ja julgeolekut teatud inimkäitumises. Vastav eesmärk leiab oma väljenduse õigusnormides. Nt: Kui mingi seadus ei reguleeri tegelikkust nii, nagu seaduslooja seda kavandas, siis järelikult ei ole vastav seadus eesmärgipärane. Õiglus ei esita õigusele nõuet "igaühele võrdselt", pigem on see nõue "igaühele oma". (nt alaealistele kergemad karistused kui täiskasvanutele) Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat ja jaotavat. Õigussüsteem ühe maa õigus tervikuna (ehk rahvuslik õiguskord, mis sisaldab kõiki kehtivaid õigusnorme, antud riigi kohtupraktikat ja õigustraditsiooni tervikuna). Nt Eesti õigussüsteem, USA
süstematiseeritult moodustavad nad õigussüsteemi. Õigusperekond on sarnastel arusaamadel õiguse sisust, lähtealustest ja õigusasutuste korraldusel põhinevad õiguskord. Põhilised on romaani- germaani ja anglo- ameerika õigusperekonnad. · Romaani-germaani õigus põhineb seadustel. Õigus tekib läbi seaduse või muu õigustloova üldakti vastuvõtmise ja jõustumise. Seaduse rakendamine on vaid seaduslooja tahte elluviimine. Peamiseks õiguse allikaks on seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt · Anglo-ameerika õigus pretsedendi põhiline ehk kohtuotsuse langetamisel lähtutaks eelnevatest kohtuotsustest, mitte niivõrd seadustest. Seaduse rakendamine ei ole pelgalt seaduselooja tahte elluviimine vaid õigustloov tegevus. Peamiseks õiguse allikaks on kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt.
EL-i sätetega vastuolus olevad siseriiklikud sätted tuleb tühistada või nende kohaldamisruumi piirata kuni EL-i sätetega vastavuse saavutamiseni. Tüüpiliseks näiteks on siin siseriiklike kodakondsusvalikupiirangute tühistamine. Siseriikliku seadusandluse mugandamine lubab eeldada ka lihtsalt rahvusliku seadusandluse täiendamist mõne lisasättega. 2) Juhul, kui EL-i seadusandlust ei saa kohaldada muutmata kujul, on siseriikliku seaduslooja (rahvusparlamendi) ülesandeks EL-i sätete rakendamine ehk nende sisu siseriiklikku seadusandlusesse kandmine. Taoline transponeerimiskohustus puudutab ka niisuguseid EL-i direktiivide sätteid, millel võib põhimõtteliselt olla otsene õigusmõju. Rooma lepingu 189. artikli kohaselt on direktiivide ellurakendamine rahvuslikus seadusandluses vahendite ja vormide osas põhimõtteliselt teostatav siseriikliku seaduslooja (rahvusparlamendi) äranägemisel. Siit
Eraõiguse valdkonnas - võlaõigusseaduse paragrahv 9, (1) - Leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Selline peab välja nägema tegelikkus; see on seaduses kirja pandud. Õigusnorm kirjeldab meile olukorda, mille saabumisel saabub õiguslik tagajärg. Eluliste asjade kirjeldus õigusnormis, mille on seaduslooja valinud - see ongi abstraktne faktiline koosseis. Abstraktne - see on välja valitud pidades silmas ÜLDISTUST. Neid elulisis asjaolusid, mis seadusandja õigusnormis esitab, neid nimetame jba JURIIDILISTEKS FAKTIDEKS (Tegelikkus, mille seadusandja kirja paneb). Juriidilise fakti esinemine seob endaga õiguslikud tagajärjed! Kui oleme sattunud abstraktses faktilises koosseisus kirjeldatud situatsiooni; juriidiliste faktide maailma, siis selles
· Õigusnormi või instituudi ajaloolise arengu uurimine õiguse allikate abil · Parlamendi stenogrammide ja protokollidega tutvumine · Oma aja perioodika uurimine, eriti juriidiliste ajakirjade aga ka publitsistlikute · Seaduseelnõu väljatöötamise gruppide liikmete arvamus · Eliidi arvamus Tähtis on uurida formaalsete struktuuride poolt välja antud materjalide kõrval nö kõrvalseisjate poolt välja antud materjalidega, sest alati ei pruugi seaduslooja üldse kursis olla. Teleoloogiline on ajalooline tõlgendamine seepärast, et ta on seotud reguleerimise eesmärkide ja põhiideede teadasaamisega. Eesmärgid, mis olid olemas ajaloolisel seadusandjal, ei pruugi aga objektiviseeruda õigusnormis. Tõlgendaja lähtub eesmärkidest ja põhiideedest tervikuna ja nii saab tõlgendaja aru ajaloolise normide mõistlikkusest. 4.3.4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine
miseks, soodustades erasektori toetusi sporditegevuseks, kindlustades sportimise ohutuse nii sportijatele kui ka pealtvaatajatele. Riigis kehtivad seadused puudutavad iga füüsilist ja juriidilist isikut. Sportlased on kohustatud järgima seadusi samaväärselt kui teised füüsilised isikud, spordi- organisatsioonid samaväärselt teiste juriidiliste isikutega. Kui seaduslooja peab sporditegevust ühiskonnale oluliseks, saab ta seaduste ja teiste õigusaktidega anda neile isikutele teatud soodustusi. Olgu need siis maksuvabad sponsortoetu- sed ja stipendiumid, sporditegevusega seotud kulude kompenseerimised või kat- mised. Samas saab seadusega reguleerida spordiliikumise neid lõike, millel mõju ja tähtsus laiemalt, väljapoole oma valdkonda
Riik oma institutsioonidega peab toetama ja sihipäraselt juhtima tõelise kodanikuühiskonna kujunemise protsessi. Kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni kohaselt nähakse ette tugisüsteemi moodustamine kodanikeühenduste ning avaliku võimu asutuste koostöös institutsionaalse struktuurina. Selle ellukutsujana nähakse eelkõige riiki. Areng Eestis seaduste eelnõude ettevalmistamise kvalitatiivne tase on madal, seaduslooja ei suuda või ei taha viia läbi vajalikus mahus ühiskonnauuringuid, kaasata ühiskonna laia vaimupotensiaali (oma ala eksperte) seaduste ettevalmistamise faasis kui ka seaduste mõjude hindamiseks, ühiskond ei saa ega suuda olemasolevate vahendiyega olla aktiivselt kaasatud seadusloome väljatöötamise, teostamise ja analüüsiprotsessis kodanikeühenduste või kodanikealgatuste kaudu, seaduste
annaabi.ee 
