Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Demokraatia esineb meil igapäev, juba selles, et me võime rääkida, uskuda ja valida seda, mis just meile meeldib ja sobib. Eesti on demokraatne riik , see tähendab seda , et meil on rahva võim, see tähendab seda , et me valime valimistel omale esindajad, ehk valitsuse, kes esindab meid ja võtab seadusid ja muid otsuseid meie eest vastu. Kuigi mulle tundub, et Eestis ei ole täiesti rahva võim, sest valitsus võtab seaduseid ja muid eelnõusid vastu , kuigi see ei pruugi ültse inimestele meeldida. Kuigi kui midagi väga suurt otsustatakse, siis tehakse harva hääletusi , aga need on nii harva , et see ei ole päris see mida mina peaks päris demokraatiaks . Praegusel ajal , kui kõigil on raske ja kärbitakse , tahaks ka rahvas , et näiteks
võimu korral kuuletuvad inimesed veendumustest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Kuninga võimule alluti vanasti sageli traditsioonide jõul. Juhte kes omandavad ülmusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele nim karismaatilisteks liidriteks. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistatuslik kaalutlus. Riigivõimu eripära: riigivõimul on mitmeid tunnuseid, mis on talle ainuomased e monopoolsed- kehtestada seadusid, koguda makse, kasutada vägivalda, otsused on kohustuslikud kõigile, kohustus korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Komponendid- asutused ja institutsioonid, riigibürokraatia, õigusnormid. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majandulikust edukusest. Kultuuri valdkonnas on võimu tunda ja näha veelgi raskem
4. Eksisteerib võimudelahusus: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. 5. Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabal levitamisele 6. Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tahaajamine riikliku omavoli eest. Põhiseadus. Riigi kõrgeim seadus on põhiseadus. Kõik riigis vastuvõetud seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseadust on keeruline muuta, sest ühiskond peab olema stabiilne ning kõik teised seadusid on kooskõlastatud põhiseadusega. 1215 võeti vastu Inglismaal suur vabaduskiri, see kujutas endast seda, et kuningas pidi arvestama ka aadelkonna ja kirikuga. Asutav Kogu on Eesti esimene nö. parlament. Põhiseadust saab muuta kas rahvahääletusega või kahe järjestikuse riigikogu poolt häälega. 1938. Aasta põhiseadusega oli ka Eestis kahekojaline parlament Võimude lahususe printsiip Seadusandlik parlament Täidesaatev valitsus Kohtuvõim - kohtud
*esindada kodanike huve. *teha kodaniku elu korraldavaid otsuseid. *kinnitada linna/valla eelarve. *linnapea/vallavanema valimised. Linnapea/vallavanema valimine toimub pärast volikogu valimisi uue volikogu istungil. Linnapea/vallavanema volitused kestavad järgmiste valimisteni. Valitsuse ül: I VALDKOND- õiguse alase tegevuse valdkonnas. 1. esindada parlamentide seadusi eelnõusid ning seaduste paranduse 2. võta vastu määrusimis tagavad seadusid elluviimisi 3. tagada kodanike turvalisus ning riigi sisene julgeolek. 4. II MAJANDUS 1. koguda makse. 2. korraldada riigi 3. juhtida riigi majandus arengut ja planeerida selle strakteegiat. 4. koostada riigieelarve ja järgida selle täitmist. 5. arendada sida-ja trantspordi värke. III SOTSIAALSE 1. korraldada haridust ja meditsiini 2. tagada inimväärne elatustase. 3. maksta palka. Riigi eelarvvelist tööandjate, pensioni abi raha. 4. .. 5
põllumajandust, mis ainsana annab puhastulu (produit net). Kõik teised majandusharud tegelevad üksnes töötlemise või vahendamisega. Quesnay soovitatud maksureform nägi ette vaid puhastulu maksustamist, mis tähendas ka seni maksuvabade vaimulike ja aadlike maksustamist. Ka pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kaitsele. Laisser faire, laisser passer- Andke minna! Ei mingeid ülemääraseid seadusid, kõik areneb loomupäraselt ja kenasti. Franqois Quesnay hüüdlause. Talurahva kaitse- Tekib arusaam, et talurahvast tuleb hakata kaitsma, nemad on need, kes vilja maha panevad ja lõikavad ja kui talurahvas on laostunud, siis laostatake ka riiki. Füsiokraatidega koos algab talurahva olukorra paremini, eelkõige Ida-Euroopas, sest algab pärisorjuse kaotamine, üleminek teorendilt raharendile, läänes oli see juba 18. sajandiks toimunud.
või soomes. Ei tahetud et seisused osa võtaks samas ei Eestimaa ega hiljem ka Liivimaa rüütelkond ise ka ei tahtnud osa võtta otsuste vastuvõtmisel ( sest osa pidi võtma seisustest, milles nad ise alla jäid,samas kui need võisid neile negatiivsed olla). Rootsis neli seisust. Kui oleks olnud mingit seisuslikku kooskäimist, saaks rääkida vaid kolmest seisusest. Aadlikud, linnakodanikud, tp . 1600 toimus üks riigipäev ( rootsi) ka Eestis. Peeti Paides. Oli kahte liiki seadusid: oli rootsi riigi seadused ja eesti ja liivimaal kehtivad seadused. Üldiselt pm järgi rootsi üldseadused hakkasid kehtima eesti jaliivimaal , kui nad ei läind vastuollu kohalike seadustega. Seda soovisid ka siinsed rütelkonnad. Kergem oli teha ettekirjutisi Liivimaale, Eestis võttis kauem aega, sest tln hakkas riigivõimule vastu toetudes oma privileegidele. Seega korralduste paikapanemine võttis aega-SÕnasõda kehtis aastaid
annaabi.ee 
