tsiviilasi on elanike erajuhtum kohtus, näiteks abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlgade tagastamine/tasumine. Tsiviilasja puhul otsustatakse osapoolte poolt esitatud materjalide põhjal. hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks. kostja isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. hageja - hagi esitaja kriminaalasi on seaduserikkumist käsitlev juhtum kohtus. Sel puhul kogutakse materjale ning selgitatakse välja, kas tegu on seaduserikkumisega. 4. Kuidas jaguneb kriminaalmenetluse protsess? Kohtueelne staadium, kohtupidamise protsess ning kohtujärgne periood. 5. Põhimõtted korrakohase protsessi erinevates staadiumides? Kohtueelne staadium: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist
Diferentsiaalsete assotsiatsioonide teooria 1. Kriminaalne käitumine on õpitud, nagu ka seaduskuulekas käitumine. 2. Kuritegelikku käitumist õpitakse vastastikuste mõjutuste kaudu kommunikatsiooniprotsessis 3. Kuritegelikku käitumist õpitakse väikestes intiimsetes rühmades 4. Kui kuritegelikku käitumist õpitakse, peab õppimine sisaldama a) kuritegude toimepanemise tehniliste võtete b) seaduserikkumist soodustavate motiivide, püüdluste,ratsionaalsete seletuste ja hoiakuteselgeksoppimist 5. Motiivide ja taotluste suunitlust õpitakse seaduste jagamise teelvastuvõetavaiks ja mittevastuvõetavaiks 6. Isikust saab kurjategija, kui seaduste rikkumist heaks kiitvadformuleeringud ületavad neid, mis seaduste rikkumist heaks eikiida (differentsiaalse assotsiatsiooni põhimõtte) 7
toksiinidele vastuvõtlikkusega. Sotsioloogilised mikrotasandi teooriad kriminoloogias 3.1. Edwin Sutherland, diferentseeritud assotsiatsioonide teooria; valgekraede kuritegevus Peamine esindaja on Edwin Sutherland (1883 1950). Teooria on kirjas kõikides õpikutes. Teooria väidab, et nii kuritegelik kui delinkventne (hälbiv) käitumine on seotud kuritegude toimepanemise tehniliste võtete ja seaduserikkumist soodustavate motiivide, püüdluste, ratsionaalsete seletuste ja hoiakute omandamisega (vastastikuse mõjutamise protsess). Kahjuks on teoorias, nagu ka uuringutes, vähe tähelepanu pööratud sellele, mida omandatakse. Teooria põhiolemus seisneb selles, et väidetakse, et kuritegelik käitumine on õpitud käitumine. On võimalik kokku võtta 9 põhiteesina ja need on: 1. kuritegelik käitumine õpitakse (mitte ei pärita) 2
• Sissetungijate vältimine – sõprussuhet kaitstakse. Oma sõpru me kipume hoidma ka selle eest, et nad ei oleks hõivatud liiga paljudesse teistesse suhetesse. Armukadedus kui suhte kaitsmine. Sellega antakse ka märku, et suhe on meie jaoks oluline. Sõpruse negatiivne mõju: • Negatiivne efekt võib sõprusel olla siis, kui sõbrad on antisotsiaalsed, ebakindlad, mittetoetavad ja argumentdatiivsed. Uuringud- kui noore inimese ümber on probleemselt käituv seltskond, kus nt. seaduserikkumist peetakse populaarsuse indikaatoriks. -Hartrup & Stevens, 1999 • Nn “sõbrad on süüdi” fenomen • Eelsoodumus probleemseks käitumiseks vs probleemsete sõprade eeskuju Sõpruse positiivne mõju: • Üldiselt on sõprade omamine positiivne, kuna see toetab enesehinnangut ja aitab toime tulla stressiga • ego toetav väärtus – aitab säilitada muljet enesest kui kompetentsest, väärtuslikust isikust;
Altkäemaksu andmise eest - karistatakse … 17 Paraku siiski 01. septembril 2002. aastal lõplikult jõustunud sõnastus on algversioonist natuke erinev. Eelkõige on sissetoodud altkäemaksu, ka pistise kriminaliseerimise juures lubamine või lubamisega22 nõustumine. Tuleb tõdeda, et eelmainitud seaduseelnõu algtekst23 ei sätesta altkäemaksu lubamist, kui seaduserikkumist, vaid see on viidud eelnõu lõppredaktsiooni24. Kuna seaduseelnõu seletuskiri asub vaid selle algteksti lõpus, siis võib jääda seadusandja sellekohane tahe ja mõte arusaamatuks. Siiski võib eeldada, et lubamise kriminalisserimine on tulenev eelkõige Euroopa Nõukogu Korruptsiooni Kriminaalõigusliku Reguleerimise Konventsioonist ning Eesti Vabariigil, kui konventsiooniga liitunud riigil on kohustus seda järgida
Isikul peab olema seadusega tagatud võimalus vaidlustada tõkendit kui iseseisvat sunnivahendit, sõltumata asja sisulisest lahendamisest ning karistuse kohaldamisest ja selle täitmisest. Tõkendi alusetu või ebaseadusliku kohaldamisega isikule tekitatud kahju tuleb seaduses ettenähtud korras hüvitada. Maksukorralduse seaduse § 27 kohaselt on maksuhaldur kohustatud hüvitama maksumaksjale otsese kahju, mis tekkis tõkendi kohaldamise tagajärjel, kui ei tuvastatud seaduserikkumist maksumaksja poolt. Tolliseaduse § 14 kohaselt kahju, mida toll on oma õigusevastase tegevusega tekitanud, hüvitatakse tsiviilseadustikuga kehtestatud korras. Parkimisseaduse § 32 kohaselt hüvitatakse sõiduki teisaldamisel, hoidmisel või ratta lukustamisel sõidukile tekitatud vigastused. Kuigi nimetatud seadus seda ei sätesta, kuuluvad hüvitamisele ka muud kahjud, mis tekkisid seoses tõkendi alusetu või muul viisil seadusvastase kohaldamisega. Tõkendi alusetu
Isikul peab olema seadusega tagatud võimalus vaidlustada tõkendit kui iseseisvat sunnivahendit, sõltumata asja sisulisest lahendamisest ning karistuse kohaldamisest ja selle täitmisest. Tõkendi alusetu või ebaseadusliku kohaldamisega isikule tekitatud kahju tuleb seaduses ettenähtud korras hüvitada. Maksukorralduse seaduse § 27 kohaselt on maksuhaldur kohustatud hüvitama maksumaksjale otsese kahju, mis tekkis tõkendi kohaldamise tagajärjel, kui ei tuvastatud seaduserikkumist maksumaksja poolt. Tolliseaduse § 14 kohaselt kahju, mida toll on oma õigusevastase tegevusega tekitanud, hüvitatakse tsiviilseadustikuga kehtestatud korras. Parkimisseaduse § 32 kohaselt hüvitatakse sõiduki teisaldamisel, hoidmisel või ratta lukustamisel sõidukile tekitatud vigastused. Kuigi nimetatud seadus seda ei sätesta, kuuluvad hüvitamisele ka muud kahjud, mis tekkisid seoses tõkendi alusetu või muul viisil seadusvastase kohaldamisega. Tõkendi alusetu
lüüa. Peame surema siin, sest olgu teile teada: võidetuna ma kapteni ette enam ei ilmu!» Sel ajal kui de Jussac oma sõdureid rivistas, liginesid Athos, Porthos ja Aramis üksteisele. Sellest ainsast hetkest piisas d'Artagnanile otsustamiseks: see oli üks neid sündmusi, mis on määrava tähtsusega inimese elus. Tuli valida kuninga ja kardinali vahel. Kui valik oli juba kord tehtud, tuli ka selle juurde jääda. Võidelda, see tähendas seaduserikkumist, see tähendas peaga riskeerimist, see tähendas korrapealt ministri -- kuningast võimsama isiku vaenlaseks muutumist. Noormees mõistis seda kõike, kuid tema kiituseks peame ütlema -- ta ei kõhelnud hetkegi. Pöördudes Athose ja ta sõprade poole, lausus d'Artagnan: «Härrad, lubage, et parandan veidi teie sõnu. Te ütlesite, et teid on ainult kolm, minule aga näib, et meid on neli.» «Teie ei kuulu ju meie hulka,» vastas Porthos.
annaabi.ee 
