-MÕLEMAD ÕIGED 63. Enamik kaasaegseid käsnu kuulub tüüpi a) ascon ; b) leucon ; c) sycon -KÕIK ÕIGED. 64. Pesukäsn kuulub klassi Cl. Demospongia Päriskäsnad,elab kolooniatena meres ja magevees 65. Pesukäsnad on seda hinnalisemad, mida a) rohkem okiseid on neil spongiinskeleti vahel ; b) vähem okiseid on neil spongiinskeleti vahel -ÕIGE 66. Aurelia aurita kuulub a) Ph. Porifera ; b) Ph. Coelenterata ; c) Cl. Hydrozoa ; d) Cl. Scyphozoa -ÕIGE 67. Meripõis (portugali sõjalaevuke) kuulub a) Cl. Scyphozoa ; b) Cl. -ÕIGE 68. Ph. Coelenterata teine nimetus on Ph. Cnidaria, sest neid kasutatakse ainult üks kord, pärast ülesande täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70. Hydra oligactis liigub a) kukepallitades kombitsatelt tallale ja tallalt kombitsatele-ÕIGE
-MÕLEMAD ÕIGED 63. Enamik kaasaegseid käsnu kuulub tüüpi a) ascon ; b) leucon ; c) sycon -KÕIK ÕIGED. 64. Pesukäsn kuulub klassi Cl. Demospongia Päriskäsnad,elab kolooniatena meres ja magevees 65. Pesukäsnad on seda hinnalisemad, mida a) rohkem okiseid on neil spongiinskeleti vahel ; b) vähem okiseid on neil spongiinskeleti vahel -ÕIGE 66. Aurelia aurita kuulub a) Ph. Porifera ; b) Ph. Coelenterata ; c) Cl. Hydrozoa ; d) Cl. Scyphozoa -ÕIGE 67. Meripõis (portugali sõjalaevuke) kuulub a) Cl. Scyphozoa ; b) Cl. -ÕIGE 68. Ph. Coelenterata teine nimetus on Ph. Cnidaria, sest neid kasutatakse ainult üks kord, pärast ülesande täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70. Hydra oligactis liigub a) kukepallitades kombitsatelt tallale ja tallalt kombitsatele-ÕIGE
- 1-kihiline viburitega rakkudest koosnev väliskiht ümbritseb mesenhüümi 3 3 TAKSONOOMIA Eumetazoa PH kammloomad ctenophora PH kõrveraksed cnidaria CL hüdraloomad hydrazoa O hüdralaadsed O kurdhüdralised O ebaputkelised O putkloomad CL õisloomad anthozoa CL karikloomad scyphozoa CL täringmeduusid cubozoa CL karikmeduusilised staurozoa LEVIK: meres LIIKIDE ARV: 100 liiki EHITUSE ERIPÄRAD: - ento- ja ektodermi vahel primitiivne mesoderm - ovaalse/ pirnja kujuga - kammplaadid - kombitsad PALJUNEMINE: suguline ANATOOMIA JOONIS: PILT: 4 4 TAKSONOOMIA Eumetazoa PH kammloomad ctenophora PH ainuõõssed e. kõrveraksed cnidaria
Harilik kukeseen Kukeseen Kukeseenelised Kukeseenelaadsed Kandseened Seened Cantharellus cibarius Cantharellus Cantharellaceae Cantharellales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi AINUÕÕSSED Meririst Karikloomad Ainuõõssed Loomad Aurelia aurita Aurelia Ulmeridae Semaeostomeae Scyphozoa Cnidaria Animalia RÕNGUSSID Hobukaan Hobukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad Haemopis sanguisuga Haemopis Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia Apteegikaan; kirjukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad
(Amanitales) (Hymenomycetes) (Basidiomycota) vöödikulaadsed eoslavaseened kandseened (Cortinariales) (Hymenomycetes) (Basidiomycota) pilvikulaadsed eoslavaseened kandseened (Russulales) (Hymenomycetes) (Basidiomycota) murumunalaadsed eoslavaseened kandseened (Lycoperdales) (Hymenomycetes) (Basidiomycota) Samaeostomeae karikloomad (Scyphozoa) ainuõõssed (Cnidaria, alamhõimkond kõrveraksed (Medusozoa) Haplotaxida vöösed (Clitellata, rõngasussid (Annelida) alamklass väheharjasussid (Oligochaeta) karbid (Bivalvia) limused (Mollusca)
2.1. Klass Ripsloomad (Ciliata) 2.2. Klass Imikloomad (Suctoria) Riik: Loomariik (Animalia ehk Zoa) Alamriik Kõrvalhulkraksed (Parazoa) 1. Hõimkond Käsnad (Spongia e. porifera) 1.1. Klass: Klaaskäsnad (Hexactinellida) 1.2. Klass: Lubikäsnad (Calcarea) 1.3. Klass: Päriskäsnad (Demospongiae) Alamriik Pärishulkraksed (Eumetazoa) 2. Hõimkond Ainuõõssed (Cnidaria) 2.1. Klass: Hüdraloomad (Hydrozoa) 2.2. Klass: Karikloomad (Scyphozoa) 2.3. Klass: Õisloomad (Actinozoa) 3. Hõimkond: Kammloomad (Ctenophora) DIVISIO : Bilateria ( Triplastica ) - kahekülgsed (kolmelehtsed ) SUBDIVISO: Protostomia esmassuused 4. Hõimkond: Lameussid (Plathelmintes) 4.1. Klass: Ripsussid e. turbellaarid (Turbellaria) 4.2. Klass: Imiussid ehk trematoodid (Trematoda) 4.3. Klass: Paelussid (Cestodes) 5. Hõimkond: Keriloomad ehk rotifeerid (Rotifera) 6. Hõimkond: Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) 7
Aerjalgsed - Copepoda. · Haliplankton mereplankton Hiilgevähid -Euphausiidae. · Hüfalmüroplankton Harjaslõugsed - riimveeplankton Chaetognatha. · Limnoplankton - mageveekogude Kammloomad - plankton Ctenophora · Eulimnoplankton - järveplankton Karikloomad - Scyphozoa. · Heleoplankton - tiigiplankton Hüdraloomad - Hydrozoa. · Potamoplankton - jõeplankton Meritünnikud e salbid - · Thaliaceae · Veeõitseng: Veemassiivis elavate · 3. Paljude bentiliste selgrootute planktonvetikate (tavaliselt 1 või (rõngusside, vääneljalaliste, mõne liigi) vohamine, mille
Enamik ainuõõssetest on röövloomad. Sigivad suguliselt (lahksugulised) või mittesugulisel teel (pungumine). Sügoodist areneb enamasti alati ujuv vastne plaanula. Valdavalt soolaste merede loomad Klass: Hüdraloomad Hydrozoa Eestis esinevad liigid ainult solitaarse polüübina. Tuntud liik on varshüdra Hydra oligactis. Meres elavad liigid on enamasti koloonialised, nagu näiteks Cordylophora kaspia. Liikide arv: 5 Kirjandus: - Klass: Karikloomad Scyphozoa Valdavaks eluvormiks on meduus, kuigi teatud arenguetapil arenevad ka polüübid. Areng keeruline, selle käigus esineb mitu vastse tüüpi (plaanula, polüüp, käbi- ja tähtvastne). Läänemere lõunaosas elab meririst, kelle suguisendeid, meduuse, võib suve teisel poolel kohata ka Eesti rannikuvetes. Teine liik meriseen on Eesti vetes haruldane. Karikmeduuside seas on liike, kelle puudutus võib inimese nahal põhjustada tugeva põletusele sarnase kahjustuse
lisaks sarvainest niitide võrgustik. Loeng: ainuõõssed 14. Ainuõõssed (Coelenterata, Radiata): koht süsteemis, ehitus võrreldes käsnade ja kahekülgsetega, põhirühmad, näiteid Alamriik: pärishulkraksed (Eumetazoa) Esiteks: kiirelised e. kahekihilised (Radiata), kahe hõimkonnaga: Harilikud ainuõõssed e. kõrveraksed (Coelenterata) Klass hüdraloomad (Hydrozoa) Klass karikmeduusid (Scyphozoa) Klass täringmeduusid (Cubozoa) Klass õisloomad (Anthozoa) Harilikud kammloomad e. kleepraksed (Ctenophora) Ainuõõssete ehitus: Kiireline sümmeetria: pikitelg, kere ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Näited: (hüdrad) Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris . Käsnade ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite
annaabi.ee 
