Scratch, Ideaal (0)

Kontrolltöö nr. 1
Ristiusustajad: 
Fluco 1167a.
Meinhard 1186a.
Berthold  1196a.
Albert  1201a.
Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a
Alustas missiooni, ei saavutanud edu.
Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest 
sai piiskopi  eluase  ja kogu järgneva vallutussõja peamine  tugipunkt . Liiivimaa piiskop, kes 
juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas.
Riia linna rajas ALBERT 1201a.
Muistse vabadusvõitluse eeldused
*Eesti alad ristiusustati, Sõda  kurnas  rahvast majanduslikult, 
*Lõuna-Eesti kuulus Saksa- Rooma  riigi keisrile, P-E kuulus Taanile
Põhjused:
*Alade  ristiusustamine , Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada.
*Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle.
Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased ,  liivlased , latgalid
Tulemuseks eestlaste võit
Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. 
Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid
Tulemuseks sakslaste võit
M.  Vabadusv . Allajäämise põhjused
*Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed, Eestlastel puudusid kogemused.
* Sakslastel  oli parem relvastus,  võisid oma vägesid pidevalt  uuendada .
*Eestlastel oli puudus elavjõust.  Eestlased pidid  taluma  mitme riigi vallutusretki.
*Vallutajate taga  seisis  Rooma katoliku kirik .
*Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased, ükshaaval ja osates 
ära kasutada nende omavahelisi tülisid.
*Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult.
*Riik polnud veel välja kujunendu ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad.
*Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega – latgalite , liivlaste, leedulastega.
Kaupo – Üks  Toreida  liivlaste vanemaid, kellest sai ristisõja ajal sakslaste usin abiline .
Madisepäeva lahingus surmavalt  haavata .
Lembitu – Sakala vanemaid, eestlaste tuntuim väejuht sellest ajast, kuulus  Leole  linnus.
Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus
Valdemar II – Taani kuningas 1201-41a. Taani riigi mõjukamaid valitsejaid.
Juhtis M. Vabadusv. Retke
1212-15a – kehtis nälja ja katku tõttu 3-ne  vaherahu , kuid enne rahuaja lõppu tungisid 
sakslased eestlaste maale.