-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. August Wilhelm Hupel (1737-1819) kogus andmeid eestlaste, liivlaste vaimuelude ja kommete kohta. Andis välja etnoloogia ja rahvaluule alase peateose ,,Topographische Nachirichten von Lief und Ehstland". Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste poeesiat ja mütoloogiat. Oli arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest ja soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Teosel ,,Scienza Nuova" on oluline mõju järgmistele uurijatele. Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? Tal oli käsitlus rahvast, kellel on ühised keel ja traditsioonid. Käistlus kunstpoeesiale(Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest
Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu I. Tallinn. 13. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: - muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, - arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, - soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; - Vico “Scienza Nuova” (1725) oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile Herderi ideed: • käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema
kunstis, nii tavades kui õiguses • Iga kultuur väljendab mingit kollektiivset kogemust, igal inimsoo arengu trepiastmel on omad, teistega võrdselt ehedad väljendusvahendid. Vico mälestusmärk Napolis kultuurikäsitlus • Ajalugu on kätketud vaimse kultuuri mälestusmärkidesse, jäädvustatud “hieroglüüfidena”, mida tuleb osata lugeda Scienza Nuova (1725, viimane vlj. 1744) • “Inimühiskond on vaieldamatult inimkonna looming. Järelikult saab ja tulebki selle ühiskonna printsiibid tuletada inimvaimu muutustest.” • Kultuuriajaloo alusprintsiibi sõnastamine: Rõhk niisiis inimvaimu ehk kultuuri arengul, muutustel, mitte selle ajatul iseloomul. Kultuuri “ajaloolisuse” sünd • Kuni 18. sajandini domineeris arusaam, et kõik kultuurid on ühe puu võrsed ja sirutuvad
Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.- 19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: ta väärtustas muinaskultuuri (paganarahvaste poeesiay ja mütoloogiat), sai aru pärimuse ajaloolisest muutumisest, tekkis soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Vico "Scienza Nuova" (1725) - oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile. Herderi ideed: ta käsitles rahvast (Volk) kui rühma, keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni
) Kultuur avaldub igasuguses vaimuloomingus, nii müütides kui filosoofias, nii keeles kui kunstis, nii tavades kui õiguses. Iga kultuur väljendab mingit kollektiivset kogemust, igal inimsoo arengu trepiastmel on omad, teistega võrdselt ehedad väljendusvahendid.Vico mälestusmärk Napolis kultuurikäsitlus: Ajalugu on kätketud vaimse kultuuri mälestusmärkidesse, jäädvustatud "hieroglüüfidena", mida tuleb osata lugeda. Scienza Nuova kultuuriajaloo alusprintsiibi sõnastamine "Inimühiskond on vaieldamatult inimkonna looming. Järelikult saab ja tulebki selle ühiskonna printsiibid tuletada inimvaimu muutustest."Giambattista Vico (18. saj. maal) Rõhk niisiis inimvaimu ehk kultuuri arengul, muutustel, mitte selle ajatul iseloomul. 2) Kultuuri ''ajaloolisuse'' sünd (HERDER) Kuni 18. sajandini domineeris arusaam, et kõik kultuurid on ühe puu võrsed ja sirutuvad kõik ühes suunas
Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi, kes sõnastas oma keskses teoses ,,Uus teadus" (Scienza nuova, 1725) kultuurilise ja looduskeskkonna erinevuse. Kultuuri maailm on loodud inimese poolt ja seda kujundavad kultuurilised seaduspärasused, mitte loodusseadused. Vico arutas ka kultuurilise geneesi e kultuuri tekkimise üle. Inimene teeb kultuuri, s.t ta loob teadlikult kultuurilisi institutsioone, norme jne, samas tunnistab ta, et inimene ei ole sageli teadlik oma kavatsuste tagajärgedest. Seisukoht, et inimene ei osale kultuuris vaid on selle aktiivne kujundaja on
annaabi.ee 
