sellegipoolest oma töödes dadaistlikke elemente. q Tema kollaazid koosnevad bussipiletitest, vanadest ajalehtedest, ajakirjadest ja muudest leidmaterjalidest Merzbild q 1922-1937 mõjutas tema töid Saksamaal valitsev poliitiline olu, mis oli liberaalne ja stabiilne, tema töödes oli vähem kubismi ja ekspressionismi. q 1923-1932 väljastas ta oma ajakirja "Merz" q Schwittersi tööd muutusid modenistilikumaks, teda on mõjutanud ka El Lissitsky konstruktivism. q 1920ndatel sai ta tuntuks tüpograafina Nimetu (Ovaalkonstruktsioon) 1925 q Schwitters ehitas vanemate majja Merzbau, mis kujutab tube, milles dramaatiliselt muudetud normaalse toa interjööri: raske on aru saada, kus on
moodustavad suurepärase efekti. Samas on imelik, et K.Schwittersit ei võetud vastu dadaistide rühmitusse, arvati, et ta ei ole piisavalt poliitikakeskne. Schwitters aga oli hoopis oma lakkamatu teostevooluga esile kerkinud, oma nonsenss luuletuste, mis tegelikult ei olnud naljakatena mõeldud; ta luuletus ,,Ursonate" koosnes hoolikalt valitud häälitsustest; ta andis välja ajakirja, kus olid kõrvuti nonsenss ja mõtestatud tekst. Selline pilla-palla näitas Schwittersi usaldamatust ümbritseva elu vastu. Ja siis veel Arp, kes läbis protsesse, lõi kolmemõõtmelisi skulptuure, leppis materjali vigadega ja suhtestus loodusega lihtsamalt kui kultuurisuhetega. Schwitters aga oma kollaazide kaudu katsetas ekspressiivseid võimalusi, mõned kollaazid on tal dramaatilised kuid teised on õrnad ja peenetundelised, tema edasi aretatud teosed võtsid mahult juba mitmeid ruume ja korruseid, samas korjas ta kokku igasugust prügi ja asetas neid siis omavahel kokku.
Teda võib kõrvutada Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Viivi Luigega. Ehini luule suurem ametlik tunnustamine on jäänud aga kõige hilisemaks. Aasta luuleauhinna pälvis ta oma koguga "Teadvus on ussinahk" (1995) natuke ootamatult ja tagantjärele alles 1996. aastal. 1998. aastal järgnes Honkala preemia Soomest luuletõlgete eest. 2000. aastal ilmunud suur valikkogu "Alateadvus on alatasa purjus" sai riikliku preemia. Ja veel korraldati 2000. aastal Saksamaal Kurt Schwittersi ülemaailmne luulevõistlus. Nimelt tuli kirjutada ja züriile saata mõned selle dadaistist kirjaniku ja kunstniku laadis luuletused. Ehin saatis kaks ingliskeelset ja ühe saksakeelse luuletuse. Ega ta saksa keelt nii kole hästi oska, aga konstrueeris luuletuse sõnaraamatu abil ja Mati Sirkel aitas seda pärast pisut grammatiliselt lihvida. Igatahes võit tuli. Luuletaja arvati paarisaja osaleja seast tosina valitu sekka, tema luuletused
kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja „391“. Teoseid: „Lapskarburaator“ (1918), „Ortofon“ (1919), „Tuletikunaine“ (1920). ● KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega „Merz“. Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaažid – nn. Merzbild’id. Kollaažide juures säilitas ta küll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa „Schwittersi samba“ ehk „Merzbau“. See kummaline
näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391". Teoseid: ,,Lapskarburaator" (1918), ,,Ortofon" (1919), ,,Tuletikunaine" (1920). KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega ,,Merz". Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaazid nn. Merzbild'id. Kollaazide juures säilitas ta küll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa ,,Schwittersi samba" ehk ,,Merzbau". See kummaline ehitis kujutas endast pidevalt täienevat objekti, mis
kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391". Teoseid: ,,Lapskarburaator" (1918), ,,Ortofon" (1919), ,,Tuletikunaine" (1920). KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega ,,Merz". Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaazid nn. Merzbild'id. Kollaazide juures säilitas ta küll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa ,,Schwittersi samba" ehk ,,Merzbau". See kummaline ehitis kujutas endast pidevalt täienevat objekti, mis dokumenteeris Schwittersi enda, tema
annaabi.ee 
