DO ON A U JÕ G I ANDREAS ORG 8A KLASS ASUKOHT EUROOPA LÕUNA OSAS SAKSAMAAL SCHWARZWALDIS MIS RIKIE LÄBIB •AUSTRIA, SLOVAKKIA, UNGARI, HORVAATIA, SERBIA, RUMEENIA, BULGAARIA, MOLDOVA JA UNGARI JÕE ÜLDANDMED PIKKUS 2850 KM, SUUE MUSTA JÄRVE KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE VOOLUHULK JA ÜLEUJUTUSED 6430 M³/S KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE TÄNAN KUULAMAST
Doonau jõgi Doonau Doonau on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Algab Saksamaal Schwarzwaldis. Suubub Musta merre. Suudmes on moodustunud delta. Andmed Pikkus: 2850 km Jõgikond: 817 000 km² Keskmine vooluhulk deltas: 6430 m³/s Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Serbia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina Fakte Doonau on kanalite kaudu ühendatud Reini jõega. Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on
19211922 -- Reis läbi Saksamaa Itaaliasse (Rooma, Capri, Veneetsia. Tagasiteel peatus Oberstdorfis) 19221924 -- Tartus tagasi. Kunstikool Pallase direktor ja maaliateljee juhataja, suviti kooli õppebaasis Saadjärve ääres Kukulinnas Pallase õppebaasis. 1923 -- Viimane esimene näitusel. 19241925 -- Talvel ravil Schwarzwaldis. 1925 -- Sureb augustis Tartu Ülikooli närvikliinikus. Maeti Tartu Peetri kalmistule. .
Pärast õpinguid 19081910 Norras. Esimene personaalnäitus Oslos 19101912 Esineb Sõltumatute Salongi näitusel Pariisis 1912 Sügisest Eestis tagasi (Tartu ja Mõniste) 19131914 Maalib Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil 19141919 Elab Tartus, maalib Kesk ja LõunaEestis 1920 Kuressaares ravil 19211922 Reis läbi Saksamaa Itaaliasse 1923 Viimane esinemine näitusel 19241925 Talvel ravil Schwarzwaldis 1925 Sureb augustis Tartu Ülikooli närvikliinikus Maeti Tartu Peetri kalmistule Töökäik Soomes Soome Kirjanduse Seltsis ja teenis elatist Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega 1913 töötas joonistusõpetajana Tartu linnakoolis 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 19161919, pidas ateljeestuudiot Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja LõunaEesti kunstikaitsetoimkonnas
Viljandi 2014 Saksamaa on riik Kesk-Euroopas, riigi pindala on 357, 111,19km2. Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5°C ja Alpides -6°C, juulis loodeosas 18°C ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20°C. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1°C, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7°C. Põhjaosas mõjutab ilmastikku meri, mis toob tavaliselt üsna jaheda suve ja maheda, suhteliselt sademeterikka talve. Ida ja lõuna pool on kliima kontinentaalsem: talv on külmem, kuid suvi see-eest soojem. Põhja- Saksa madalikul valdavad metsapruunmullad ja leetpruunmullad, keskmäestike ja Alpide eelmäestiku aladel metsapruunmullad ja mägimullad. Reini, Westfaleni ja Leipzigi piirkonnas kaugele lõunasse ulatuvatel madalikel on viljakad lössil kujunenud mullad.
Musta merre. Suurimad järved paiknevad Põhja-Saksa madalikul ja Alpide eelmäestikualal. 1.2 Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5 kraadi ja Alpides -6 kraadi, juulis loodeosas 18 kraadi ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20 kraadi. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1 kraadi, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7 kraadi. Sajab aasta läbi, Põhja-Saksamaal 600- 800, mägede tuulepealseil nõlvul kuni 2000, mägedevahelistes orgudes ja nõgudes 500 mm/a. Põhjaosas mõjutab ilmastikku meri, mis toob tavaliselt üsna jaheda suve ja maheda, suhteliselt sademeterikka talve. Ida ja lõuna pool on kliima kontinentaalsem: talv on külmem, kuid suvi see- eest soojem 5 1.3 Mullad
Just siin tärkas Mäes huvi maalimise vastu. Maalis lihtsaid etüüde loodusest. !907.a. jõudis Pariisi, kus peatus ,,Mesipuus". Pariisis mõjutasid teda van Goghi ja Cezanne tööd. Suve 1908.a. veetis Norras maalides sealset loodust ja inimesi. 1912.a. tuli tagasi kodumaale. Siinne kunstielu tundus talle võrreldes Pariisi omaga loiuna. Osales ,,Noor-Eesti" töös. Maalis Eesti loodust ,,Viljandi maastik". Lisaks maastikele maalis ka portreid. 1924.a. avastati tal tuberkuloos, ravis end Schwarzwaldis. Järjest enam avaldusid ka psüühilised häired ja 1925.a. kevadel pandi Tartu Ülikooli närvikliinikusse, kus ka suri. Maalis palju panoraamvaateid. Värvid väga puhtad ja kirkad, pintslilöök hoogne. Tunda on impressionismi ja postimpressionismi mõju. JAAN KOORT (1883- 1935) sündis Tartumaal paljulapselises peres 13.nda lapsena. Õppis kohalikus külakoolis ja Tartu linnakoolis. Edasi läks Peterburi, kus õppis Stieglitzi koolis
Just siin tärkas Mäes huvi maalimise vastu. Maalis lihtsaid etüüde loodusest. !907.a. jõudis Pariisi, kus peatus ,,Mesipuus". Pariisis mõjutasid teda van Goghi ja Cezanne tööd. Suve 1908.a. veetis Norras maalides sealset loodust ja inimesi. 1912.a. tuli tagasi kodumaale. Siinne kunstielu tundus talle võrreldes Pariisi omaga loiuna. Osales ,,Noor-Eesti" töös. Maalis Eesti loodust ,,Viljandi maastik". Lisaks maastikele maalis ka portreid. 1924.a. avastati tal tuberkuloos, ravis end Schwarzwaldis. Järjest enam avaldusid ka psüühilised häired ja 1925.a. kevadel pandi Tartu Ülikooli närvikliinikusse, kus ka suri. Maalis palju panoraamvaateid. Värvid väga puhtad ja kirkad, pintslilöök hoogne. Tunda on impressionismi ja postimpressionismi mõju. JAAN KOORT (1883- 1935) sündis Tartumaal paljulapselises peres 13.nda lapsena. Õppis kohalikus külakoolis ja Tartu linnakoolis. Edasi läks Peterburi, kus õppis Stieglitzi koolis
ladinakeelse missa saksa keelde; hümnide tölkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. Maapealse jumariigi kui ideaali saavutamisek pidi keskenduma sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Müntzer röhutas korduvalt, et aadlilossid ja kloostrid tuleb hävitada ning kogu vöim peab minema lihtrahva kätte. TALURAHVASÖDA Müntzeri seisukohad said aastal 1524-1526 toimunud Saksa talurahvasöja ideoloogiliseks aluseks, mis algasid Löuna-Schwarzwaldis. 15.05.1525 purustas aga vürstide ühendatud söjavägi talurahva väe. Müntzer vöeti kinni ning hukati pärast piinamist. Siiski jätkus ülestöus paljudes piirkondades, viimasena suruti see maha Trioolis 1526. aastal. Vöidukad vürstid maksid kätte nii talupoegadele kui nende perekondadele. Luther oli Müntzeri juhutud vägivaldse vöitluse vastu. Ta ütles, et vürstid ja isandad on talupoegade röhumisega ise ülestöusus süüdi, kuid talupojad on kurjasti tarvitanud
Selle eale avaldus Hrustsovi "sula" selles, et perekond sai jälle kontakti sugulaste ja sõpradega välismaal. Ta onu Leo Ameerikast ja Rootsi sugulased Pürkopid ja Mägid hakkasid neile saatma riidekraami ja raamatuid. Esimesest oli neile väga suurt abi, sest nende omad riidevarud olid päris läbi, tänu onule sai korraliku ülikonna, kõige rohkem oli tänulik Arvo Mägile väliseesti raamatuid, mida asus ahnelt lugema. Ema sõbrannadelt Ilse Pariselt Schwarzwaldis ja MarieLouise Erlenmeyerilt Baselis said ka prantsus ja saksakeelseid raamatuid. Nii jõudsid tema kätte Albert Camus' "Katk" ja "Võõras" prantsuse keeles ning muudki huvitavat. Maailm avanes just siis, kui seda kõige rohkem vajas.Kõik tuli korraga . Pere majanduslik olukord paranes. Ema sai jälle töötada õpetajana. Tema virguv kirjandushuvi leidis toitu nii omal maal ilmuvast kui
Volga saab alguse Valdai kõrgustikult, voolab läbi Kesk-Venemaa ja suubub Kaspia merre. Volga jõgikonnas paikneb Venemaa kahekümnest suurimast linnast 11. Volgale on rajatud mitmeid hüdroelektrijaamu, veehoidlaid, kanaleid. Volga suuremad lisajõed on Kama, Oka, Vetluga. Delta piirkond Kaspia juures on 160 km pikk. Volga on oluline ka laevateena. Pikkuselt teine ja ühtlasi Lääne-Euroopa pikim jõgi on Doonau Euroopa lõunaosas. Doonau saab alguse Saksamaal Schwarzwaldis. Jõgi jaguneb Ülem-, Kesk- ja Alam-Doonauks. --- 77 Viinini on ta mäestikujõgi, Kesk-Doonau voolab enamasti madalikel ja hargneb deltas enne Musta merre jõudmist kolmeks suureks jõeharuks. Doonau on Euroopas tähtis veetee. Kanalite kaudu on ta ühendatud Reiniga. Doonau delta looduskaitseala on UNESCO maailmapärandi nimekirjas, kuna on Euroopa suurimaid, väga mitmekesise elustikuga märgalasid.
annaabi.ee 
