Heleni toatüdruk. Sisenedes korterisse silmitses ta seda nagu oleks ta seal esimest korda. Viimase viie aastaga mis ta oli võõrsil olnud polnud seal midagi muutunud, ainult diivanile oli uus kate peale pandud. Kapil oli pilt mingist mehest ja Helenist, naine aga pistis selle sahtlisse. Nad jõid veini ja veetsid öö koos. Hommikul kuulsid nad uksel aga koputust. Nad ootasid hiirvaikselt, et külaline lahkuks, kuid seda ei juhtunud. Helen vaatas toas ringi, et kusagil Schwartsi asju ei vedeleks ja ruttas uksele. Schwarts aga puges suurde kappi naise kleitide vahele. Hääle järgi tundis ta aga ära et külaliseks oli Georg. Vend päris, et miks Hele pole telefonile vastanud ja et kas temaga on ikka kõik korras. Naine ütles et tal pea valutas ja ta magas ning ei kuulnud telefoni. Kui Schwarts mõistis, et tegemist on Georgiga siis nägi ta kapi irvakil ukse vahelt paberinuga, ta väljus kapist, haaras selle ja puges siis tagasi. Georg sisenes magamistuppa ja
Heleni toatüdruk. Sisenedes korterisse silmitses ta seda nagu oleks ta seal esimest korda. Viimase viie aastaga mis ta oli võõrsil olnud polnud seal midagi muutunud, ainult diivanile oli uus kate peale pandud. Kapil oli pilt mingist mehest ja Helenist, naine aga pistis selle sahtlisse. Nad jõid veini ja veetsid öö koos. Hommikul kuulsid nad uksel aga koputust. Nad ootasid hiirvaikselt, et külaline lahkuks, kuid seda ei juhtunud. Helen vaatas toas ringi, et kusagil Schwartsi asju ei vedeleks ja ruttas uksele. Schwarts aga puges suurde kappi naise kleitide vahele. Hääle järgi tundis ta aga ära et külaliseks oli Georg. Vend päris, et miks Hele pole telefonile vastanud ja et kas temaga on ikka kõik korras. Naine ütles et tal pea valutas ja ta magas ning ei kuulnud telefoni. Kui Schwarts mõistis, et tegemist on Georgiga siis nägi ta kapi irvakil ukse vahelt paberinuga, ta väljus kapist, haaras selle ja puges siis tagasi. Georg sisenes magamistuppa ja
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Kaisa-Kirti Niit kirjutas artikli „Eesti tudengite väärtused 1990. aastatel“ , mis peamiselt põhines Schwartsi väärtusteooria uuringu põhjal, mille ta viis läbi aastatel 1990. Samuti nagu ka artiklis kirjutas on ka minu arvates väärtused põhinenud kolmele tingimusele, mis on omased kõigile inimestele ja ühiskondadele: 1. Indiviidide kui bioloogiliste organismide vajadused 2. Koordineeritud sotsiaalse interaktsiooni nõuded, ja 3. Gruppide sujuva funktsioneerimise ja püsimise tingimused. Artiklis toodi välja ka väärtustüübid, mis on enesemääratlemine, stimulatsioon, hedonism,
passi ega viisat Ameerikasse. Schwarzil oli nii pass kui ka viisa, aga ta ei tahtnudki enam Ameerikasse minna ja seega oli Schwarz nõus loovutama nii passi kui ka viisa, kui autor tema jutustuse ära kuulab. 4. Autor Teda ma väga hästi kirjeldada ei oska, kuna tema oli põhimõtteliselt ainult see mees, kes Schwarzi jutustust kuulas. Schwarz Tema õiget nime ei tea keegi, aga raamatus kutsutakse teda Schwarziks, kuna ta oli ühelt vanamehelt saanud Schwartsi nimelise passi. Ta oli väga hulljulge mees, kuna põgenedes koonduslaagrist otsustas ta ikka minna Saksamaale, et oma naisega kokku saada, kuigi tema naise vend oli Schwarzi üldse koonduslaagrisse saatnud. Ta oli enda naisele väga truu. Hiljem, koos oma naisega koonduslaagrisse sattudes, tegi ta veel hulljulgemaid trikke, et sealt ära pääseda.Ta tappis ka Heleni venna Georgi, kui see ta Prantsusmaal kinni oli nabinud. Schwarz ei tahagi lõpuks
Kord kui Schwarts kis laevade vljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa prandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele elda, et tal on vhk. Mees sai siiski teada, aga ei elnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad hte ameeriklast, kes tegi neile vlja ja ksis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees tles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi mnda aega juhutid, Helen aga kis vljas ja tuli alati hilja. hel peval vttis Gestapo Schwartsi kinni. Teda piinati, eesmrgiga teada saada kus on Helen. Lpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta vlja uurima. Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde nnestus Schwartsil peidetud ileti abil oma kinniseotud ked vabastada. Ta tappis Georgi, vttis ta auto, passi ja raha ning lks Helenile jrele. Olles Georgi passis pildi ra lasknud vahetada, asusid nad Lissaboni poole teele. Sinna judsid nad ilusti kohale ja aitasid isegi he poisi le piiri.
Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele öelda, et tal on vähk. Mees sai siiski teada, aga ei öelnud Helenile, et ta teadis.Kord kohtasid nad ühte ameeriklast, kes tegi neile välja ja küsis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees ütles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi mõnda aega juhutöid, Helen aga käis väljas ja tuli alati hilja. Ühel päeval võttis Gestapo Schwartsi kinni. Teda piinati, eesmärgiga teada saada kus on Helen. Lõpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta välja uurima. Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde õnnestus Schwartsil peidetud zileti abil oma kinniseotud käed vabastada. Ta tappis Georgi, võttis ta auto, passi ja raha ning läks Helenile järele.Olles Georgi passis pildi ära lasknud vahetada, asusid nad Lissaboni poole teele. Sinna jõudsid nad ilusti kohale ja aitasid isegi ühe poisi üle piiri
Kuid Schwartz otsustas, et ta peab tagasi minema. ( lk 20) Teel Saksamaale peeti teda mitu korda kinni ja kontrolliti tema isikut, kuid ta pääses kuidagi läbi raskuste siiski Saksamaale oma naise Heleni juurde. Kuid et Saksamaal temani jõuda pidi ta abi paluma oma sõbralt doktor Martensilt, tänu kellele nad siis lõpuks Heleniga kokku said. Nad kohtusid Heleniga kirikus, kust nad suundusid nende korterisse. Naine läks aga ees ja andis teenijale vabad päevad, et miski ei reedaks Schwartsi seal olekut. Nii nad veetsid paar toredat päeva koos, kuid ühel päeval saabus Georg ootamatult sinna ning Schwartz pidi peitu pugema, et mitte jälle vangistusse sattuda. Ta peitis end ära ja kui Helen sai lõpuks Georgist lahti hingas mees rahulikumalt. Aga ka Schwartsil oli aeg lahkuda, ta pidi minema Münsterisse, kuna sinna oli 63 ta jätnud oma kohvrid ja oli registreeritud sinna hotelli. Helen laenas oma tuttavalt auto ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
