valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Eestist on seal Ivari Padar; Tunne Kelam; kristiina Ojuland; Siiri Oviir; Vilja Savisaar; Indrek Tarand. Parlamendi hoone Starbourgis Euroopa Liidu lipp Euroopa Liidu hümn meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni loodud 9. sümfooniast "Ood rõõmule" ja hümni sõnad Friedrich von Schillerilt. 1972. aastal kuulutati see ametlikult Euroopa hümniks laiemas mõistes. Kuula hümni Euroopa päev Nüüdseks on 9. maist saanud Euroopa sümbol, mis koos lipu, hümni, moto ning ühisrahaga iseloomustab Euroopa Liidu poliitilist olemust. Euroopa päev on võimalus korraldada üritusi ja pidustusi, mis toovad Euroopa lähemale tema kodanikele ja lähendavad ühenduse rahvaid.
kasutusele 1986. aastal. Aasta varem otsustasid ELi riikide riigipead ja valitsusjuhid võtta Euroopa lipp kasutusele Euroopa Liidu sümbolina. Tähekeste arv lipul ei ole seotud liikmesriikide arvuga. Arv 12 sümboliseerib täielikkust, täiuslikkust ja ühtsust, mistõttu ei muutu ka ELi laienemisel lipu kujundus. Lipp Hümn - meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni loodud 9. sümfooniast "Ood rõõmule" ja hümni sõnad Friedrich von Schillerilt. 1972. aastal kuulutati see ametlikult Euroopa hümniks laiemas mõistes. https://www.youtube.com/watch?v=CfFEhIcg4bE
liitumiseks 1995. aastal, kuid alles 1998. aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ning 2003. aastal viidi läbi refrendum, misjärel 1. mail 2004 sai Eestist koos üheksa muu riigiga Euroopa Liidu liige. Eesti poolelt andsid lepingule allkirjad president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland. Euroopa Liidu sümboolika - Hümn - meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni loodud 9. sümfooniast "Ood rõõmule" ja hümni sõnad Friedrich von Schillerilt. 1972. aastal kuulutati see ametlikult Euroopa hümniks laiemas mõistes. Euroopa Liidu lipp
Kirjutustuba, kus Kreutzwald oma kirjatid tegi 14 RAAMATUD Kreutzwaldi suurest raamatukogust on muuseumis säilinud 220 köidet. Kuna Kreutzwald ise kirjutab, et raamatud asuvad kolmes toas, on nüüdki nõnda: saalis, arsti- ja kirjutustoas võib näha tema enda ja ka ajastu raamatuid, mis kunagi tema lugemisvarasse on kuulunud. Kõige arvukamalt on saksa kirjandust. Siin on kogutud teoste köiteid Wielandilt, Heinelt, Schillerilt, Goethelt, Klopstockilt, Hauffilt, Platenilt. Esindatud on ka Homeros, Ossian, Tagner, Shakespeare, Cervantes, Holberg, Sterne, lisaks veel vaimulik kirjandus, entsüklopeediad, sõnaraamatud, õpikud. Kõige kindlamaks tunnuseks raamatu kuuluvuse kohta on teadagi omaniku enda signatuur. Kreutzwaldil ei olnud harjumust igasse raamatusse sisse kirjutada, vaid ikka nendesse, mida ta enam on hinnanud: entsüklopeedia, ,,Niebelungid", 18. sajandist pärinevad trükised. Kõige vanem raamat on F. G
Schiller asub tegevusse teatrialal ja ajakirjanduses. Sinna aega jääb veel draama ,,Don Carlos" . Schiller jõuab Weimarisse ja kirjutab hulga omas ajas olulisi teoseid, mis on mänginud rolli Euroopa kunstiteooria ajaloos, nt ,,Traagilises kunstis", ,,Graatsiast ja väärikusest", ,,Pateetilisusest" jne. Schilleri esseede väike valik on ka Eestis välja antud. Arvab, et ühiskond läheb aina paremaks ja muutused ei kaota vastuolusid. Osa vastuolusid kaovad, uued tulevad asemele. Schillerilt pärineb ka vaade, idee inimesest, kelle kõlbelisuse ja kehalise mina vahel on vastuolu. Schilleri meelest on inimese põhiliseks muutvaks jõuks esteetiline-kunstiline kasvatus. Kunst võib Schilleri arvates püsida kõrgel positsioonil. Ümbritsevat maailma tuleb kujutada ideaalset, harmoonilisena. Ka lüürikasse on need ideed põimunud ja ta jääb truuks antiigi ideaalile. Romantism Kunstivool, sotsiaal-poliitiline ideloogia ja stiiliperiood, mis sai sai alguse
Nt ,,Traagilises kunstis", ,,Graatsiast ja väärikusest", ,,Pateetilisusest" jne. Schilleri esseede väike valik on eestis välja ka antud. Tema vaated üldiselt publitsistlikes teostes; Arvab , et ühiskond läheb aina paremaks ja muutused ei kaota vastuolusid. Osa vastuolusid kaovad, uued tulevad asemele, Revolutsioon on muutuste näitaja. Diktatuuri ja veresauna põlgab ja Goethe ja Schilleri vastav vaade on Euroopa sellist hoiakut kujundanud. Schillerilt pärineb ka vaade, idee inimesest, kelle kõlbla ja kehalise mina vahel on vastuolu. Schilleri meelest on inimese põhiliseks muutvaks jõuks esteetiline-kunstiline kasvatus. See on ka kuni viimaste aegadeni olnud valitsev arvamus. Ajastu vaimus on tema lemmikteemaks vabadus ja konseptsioon: seda ei saa saavutada vägivallaga. ,,Tee vabadusele viib läbi kauni" Goethe kuulus lause: ,,Sa võid mu perset lakkuda" :D Kunst võibki Schilleri arvates püsida kõrgel positsioonil
Ja kui pole ka Herr Ollinot, siis on Herr Koovi või Herr Timusk. Ning lõpuks on Herr Kopfschneider siin all, tema käest võib küsida. Sest kui pole jumalat ennast, tema poega ega neitsi Mariat, siis on ometi mõni püha mees olemas, kes inemist aitab. Nõnda on härra Mauruse majas. " ,,Mina ei hakka ometi mõnelt Kopfschneiderilt luba küsima," ütles Tigapuu põlglikult. ,,Peab küsima sellelt suurelt laualt, neilt toolidelt, sellelt kapilt, peab küsima isegi Goethelt ja Schillerilt seal kapi otsas, peab küsima kas või sellelt täistopitud luigelt, mis ripub lae all, kui aga härra Maurus seda käseb. Kõigilt peab küsima, kui nemad on jumala asemikud. Vanad ja targad egiptlased küsisid härjalt ja sitikalt, miks siis meie Tigapuu ei või küsida Goethelt ja Schillerilt. Ja teie, miks teie ei tulnud küsima?" pöördus direktor äkki Indreku poole. ,,Tigapuu ütles, et tema on küsinud meie mõlemi eest," vastas Indrek.
annaabi.ee 
