giovannu pürluigi da palestrina- 1525-1594, 100madrigali, 100missat, 250 motetti, ainult polüfoonia koorimuusikas, võrreldakse raffaeliga. Johann Sebastian Bach-(1685-1750)fuuga passion, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas Georg Friedrich Händel-(1685-1759)ooperid oratooriumid, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas juhtuvad muusikamaad itaalia-euroopa eeskuju, tähtsaim asi laul, tähtsaim zanr ooper. nt Domenico Scarletti(1658-1757) prantsusmaa-ülistati rikkaid,zanr ooper ja ballett Jean Baptiste Lully(1632-1764) inglismaa-üldine oli klavessinimuusika 8Henry Purkell(1659-1695) saksamaa-koorilaul, orelimuusika Bach, Händel Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija
MUUSIKA Mõisted: · Libreto Ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. · Aaria Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa Paroodialik lavateos. · Opera seria Tõsise, heroilise süzeega lavateos...
Ashley Wilkinsi järele. Ashley abiellub aga oma sugulase Melanie´ga. Sellega näitab autor armastust kui midagi kättesaamatut, mille eest peab võitlema ning mida peab kogu elu ootama. Ootas ju Scarlettki Ashleyt pikki aastaid, kuid kui Ashley oleks võinud tema omaks saada, mõistis ta hoopiski, et ei armasta teda. Tema elu armastus oli abikaasa Rhett Butler, kuid ta mõistis seda liiga hilja. Autor näitab Scarletti väga vastuolulise isikuna, kes mõistab oma tundeid alati liiga hilja. Ta on kogu oma elu vihanud heasüdamlikku ja lahket Melanie´t, kuid kui viimane sureb, saab ta hoopis aru, et ta armastab teda ning on meeleheitel mõttest, et peab ilma temata hakkama saama. Kogu teoses näitab Margaret Mitchell armastust kui tunnet, mida on võimatu mõista ning mis toob kaasa hulga kannatusi. Hingelise armastuse kõrval käsitleb autor oma teoses ka isamaa-armastuse teemat
Barokk ei olnud kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Barokkiajastu esileküündinud ja kuulsamad heliloojaid: itaallased A. Scarletti, A. Corelli, A. Vivaldi, saksalsed J. S. Bach, G. Händel ja inglane H. Purcell. Kokkuvõtteks saaksime öelda, et barkkoiajastul püüti näidata katoliku kiriku ning absolutsimi hiilgust ja vägevust. Allutada inimesi taas usule, kes olid sellest ära pööranud. Võime samuti öelda ka, et barokk ei levinud Euroopas ühtlaselt. Muusikas tuli juurde uusi suundasid, mis on ka tänapäeval kasutusel. Aili Volkova
kangelastegusid. Ülistati kõrgkihti. Muusika: viisirikas, tähtis oli üemine hääl, dramaatilised ja pingelised tunded. Muusikazanrite erakordne rikkus, küpsuse saavutas koorimuusika, viiuli võidukäik. BAROKK-OOPER: õukondlik laateos, eriline tähelepanu on dekoratsioonidel, häälel, lavakujundus pidi tõeline olema(aiad, lossid jne). Muusika oli esmatähtis. Juhtivad muusikamaad: 1.Itaalia- ooper; laul; viiulikunst D. SCARLETTI 2.Prantsusmaa- ooper, ballett, rokokoo-kunst, muusikas valitses mänglevus, graatsilisus, kergus J.P. RAMEAU 3.Saksmaa- orelimuusika, koorimuusika H. SCHÜTZ, J.S. BACH, G.F. HÄNDEL 4.Inglismaa- klavessiiinimuusika ja ansamblimuusika H.PURCELL BACHI TEOSED Matteuse passion, Johannese passion, Luuka passion, missa h-moll, Brandenburgi kontsertid(6), klaverikontsertid, fuugad, oreliteosed HÄNDEL-I TEOSED - Saul, Simson, Juudas Maccabäus, Messias, Renaldo, Julius Caesar
See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Barokkiajastu esileküündinud ja kuulsamad heliloojaid: itaallased A. Scarletti, A. Corelli, A. Vivaldi, saksalsed J. S. Bach, G. Händel ja inglane H. Purcell Georg Friedrich Händel- Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. Kord kuulnud üks hertsog tema orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid
suutis tema. Eliise-Triin Raun Kanada pianist Angela Hewitt, kuulub maailma tipp-pianistide kõige kõrgemasse ringi. Hewitti peetakse ületamatuks Bachi-interpreediks, ta tapab täpselt ära,kuidas ja millise dünaamikaga Bach oma lugusi mängis ja teeb seda täpselt järgi kogu oma hingega. Hewitt tegutseb praegu oma kõige pikima projektiga, nimelt ta tahab 10-ne aasta jooksul salvestada kõik 555 Scarletti sonaati, lisaks tahab ta salvestada kõik Beethoveni 32 sonaati. Selleks kulub suur töö ja vaev, aga kui inimene midagi armastab ja naudib,viib ta tavaliselt asja lõpuni, seega ma olen täiesti kindel, et ta teeb seda perfektselt ja veatult. Angela võlus mind täielikult oma klaverimänguga, see oli mu esimene klaverikontsert, seega ma ei teadnud, et mida oodata, aga Angela tegi oma töö suurepäraselt ära ja pani mu lahkuma suu ammuli
· Kantaat mitmeosaline suurteos solisti(de)le, koorile ja /või orkestrile, mis sarnaneb väikese ooperistseeniga. Sisu on ilmalik või vaimulik. Näide: J.S.Bach "Talupoja kantaat" · Oratoorium lavateos, kus puudub näitlejategevus; sisu aga antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Oratoorium tekkis Roomas u 1600.a. Kuulsamad oratooriumiloojad on Ciacomo Carissimi ("Jefta") ja Alessandro Scarletti. Tänapäevasem helilooja, kelle loomingusse kuuluvad oratooriumid on Rudolf Tobias ("Joonase lähetamine") · Passioon Jeesuse kannatuslugu, mida kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Barokiajastu instrumentaalmuusika: · Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (1653-1713)
· Kõrvuti domineeriva tõsise ooperiga (opera seria), mis võis sisaldada koomilisi tegelasi ja stseene, loodi mõnevõrra ka koomilisi oopereid (opera buffa) ning meelelahutuslikke vahemänge, intermediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. · Itaalia avamäng e sinfonia koosnes reeglina kolmest lõigust tempodega kiire-aeglane-kiire. Alessandro Scarlatti, Claudio Monteverdi ooperid, "Orpheuse" ajalooline tähtsus Alessandro Scarletti 1660-1725, Napoli koolkonna juhtiv helilooja. 114 ooperit, üle 800 kammerkantaadi. Karjäär algas Roomas , kus ta pärast oma esimese ooperi (1679) tohutut menu sai Roomas elava kroonist loobunud Rootsi kuninganna Kristiina kapellmeistriks. Hiljem tegutses vaheldumisi Napolis (õukonna kapellmeistrina) ja Roomas. Claudio Monteverdi ooperid Claudio Monteverdi (1567-1643) alustas Cremonas, kus sai koolituse Mad
Kõrvuti domineeriva tõsise ooperiga (opera seria), mis võis sisaldada koomilisi tegelasi ja stseene, loodi mõnevõrra ka koomilisi oopereid (opera buffa) ning meelelahutuslikke vahemänge, intermediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Itaalia avamäng e sinfonia koosnes reeglina kolmest lõigust tempodega kiire-aeglane-kiire. 1.2.1. Alessandro Scarlatti, Claudio Monteverdi ooperid, "Orpheuse" ajalooline tähtsus Alessandro Scarletti 1660-1725, Napoli koolkonna juhtiv helilooja. 114 ooperit, üle 800 kammerkantaadi. Karjäär algas Roomas , kus ta pärast oma esimese ooperi (1679) tohutut menu sai Roomas elava kroonist loobunud Rootsi kuninganna Kristiina kapellmeistriks. Hiljem tegutses vaheldumisi Napolis (õukonna kapellmeistrina) ja Roomas. Claudio Monteverdi ooperid Claudio Monteverdi (1567-1643) alustas Cremonas, kus sai koolituse Mad.maade koolkonna
annaabi.ee 
