Kantaadid ,,Kalevala", ,,Oma maa", ,,Tulelind", 5-osaline poeem ,,Kullervo". Ja arvukalt soololaule ,,Kurbus". Olulisemad teosed kirjutatud orkestrile. ,,Finlandia", ,,Saaga", ,,Tapiola", ,,Bard", ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus". Sümfoonilised legendid ,,Lammikäinen ja saarelind" ,,lemmikäinen toorelas" , ,,Toonela luik" , ,,Lenninkäineni kojutulek". Sibelius kirjutas muusikat ka Draamadele ,,Vasle Trieste", ,,Pellas ja Milisande", ,,Torm", ,,Surm", ,,Scaramouche". Hulk muud orkestri muusikat. Palju kammermuusikat noorusajal. Sümfooniaid on 7, tuntumad 1., 5., 7.. Ssibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist ja suurejooneilt, see on väga soomepärane kirgavalat rahvuslik meloodia ja tämbririkas. Jean Sibelius · Koorilaul ,,Finlandia" · Kontsertsüit ,,Balshazzani pidu" I osa ,,Idamaine protsesioon" · Soololaul ,,Kurbus" sopran ja klaver · Sümfooniline poeem ,,Saaga" · Viiulikontsert I osa
osa 6.Rose kaljudel 7.Pulmad 4.osa 8.Rose`i pulmatants Armastav,op.14 9.Rose`i pulmaöö Kurb valss,op.44 10.Pulmarõõm Belsatsari võõruspeod,op.51 11.Ohvitseri saabumine Öine ratsasõit ja päikesetõus,op.55 12.Rose pubis Scaramouche,op.71 13.Esimene kohtumine 14.Jahipidu Lemminkäineni süit,4.osa II vaatus 15. Õpetaja oma naise haual Viiulikontsert,d-moll,op.47,1.osa 16.Kõnelus tänaval 17.Õnnetu abielu 18.Rose ja ohvitser,1.pas de deux 2.osa 19.Mässajad pubis Sümfoonia nr.2,op.43, 3.osa 20.Rose ja tema abikaasa 21.Mäss 22.Rose ja ohvitser,2.pas de deux 23
Looming. Peeti kuuiku kõige radikaalsemaks ja uuenduslikumaks heliloojaks. 12sümfooniat, 6 kammersümfooniat, 18 keelpillikvartetti, 14kogumikku-u 450 teost, südid, soololaulud, kümneid instrumentaalkontserte. Ballettid: Härg katusel, Les Mariés de la Tour Eiffel, Sinine ekspress, La Création du Monde, Salat, Moise ; 1928 ooper "Christoph Kolumbus", 1936 "Suite provençale", süidid: Brasiilia suveniirid orkestrile "Scaramouche" kahele klaverile,1944 "Sümfoonia nr 2"2, 1945 "Suite française, 1947 Kontsert marimbafonile ja vibrafonile, 1961 "Sümfoonia nr 12" Francis Poulenc (1899- 1963) Sündis jõukas ravimitöösturi perekonnas, sai hea hariduse humanitaar ja reaalainetes. Ema pianist-> alustas klaveriõpinguid 5 aastaselt. 17. a muusikaõpingud Ricardo Vinesi juhendamisel, tänu kellele puutus kokku Prantsuse Kuuikuga. Õppis kompositsiooni Paul Vidali Ja Mauric Raveli juhendamisel
heliloojaks. 12sümfooniat, 6 kammersümfooniat, 18 keelpillikvartetti, 14kogumikku-u 450 teost, südid, soololaulud, kümneid instrumentaalkontserte. Ballettid: Härg katusel, Les Mariés de la Tour Eiffel, Sinine ekspress, La Création du Monde, Salat, Moise ; 1928 ooper "Christoph Kolumbus", 1936 "Suite provençale", süidid: Brasiilia suveniirid orkestrile "Scaramouche" kahele klaverile,1944 "Sümfoonia nr 2"2, 1945 "Suite française, 1947 Kontsert marimbafonile ja vibrafonile, 1961 "Sümfoonia nr 12" Ballett "Härg katusel" (1919), mille pealkiri on laenatud ühelt karnevalilaulukeselt. Francis Jean Marcel Poulenc Francis Poulenc sündis 7. Jaanuaril 1899 Pariisis, suri 1963 samas linnas
IV a-moll 1911 ; V Ed-duur 1919 ; VI d-moll 1923 ; VII C- duur 1924. ) Samuti on ta loonud ka Viiulikontserdi d-moll (1903 , 2. redaktsioon 1905), lühemaid orkestripalu, kammermuusikat (sh. keelpillikvarteti ,,Voces intimae") , vokaalsümfoonilisi teoseid (,,Tule sünd", 1902 ; ,,Vabastatud kuningatar", 1906 ; ,,Luonnotar ", 1913) , koori- ja soololaule, klaveriteoseid ning lavamuusikat (A. Järnefelti näidendile ,,Torm"; ballettpantomiim ,,Scaramouche" jt.). 11 3.SIBELIUSE LAULULOOMING Ulatusliku ja tuntud orkestrimuusika kõrval esindavad Sibeliuse soololaulud kaugemat, kuid samuti tähtsat loomingulist valdkonda , kui me tavaliselt teame. Sibelius ise uskus oma soololaulude tulevikku ja pidas neid enamaks kui paljalt juhuslikes tundeavaldusteks . Tema sekretär Santer Levas meenutab vestlust heliloojaga, milles ta olevat väitnud, kuidas tema
Tekib mulje nagu oleks ta loonud tühjale kohale. Tema looming koosneb 70% ulatuses laenudest (ülevõtmised, jäljendamine), lõi olemasolevast materjalist. Moliere oli seotud commedie dell'arte'ga, selles ei eksisteerinud terminit varastamine või laenamine vms kõik oli kõigi oma. Kõik süzeed ja stseenid rändasid käest kätte. Autoriõigused selles süsteemis ei eksisteerinud. 1640nendatel saabus Pariisi tuntud Commedie dell'arte näitleja Tieberio Fiorelli (lavanimeks Scaramouche, 1608-1695), on teada et Moliere võttis temalt näitlejameisterlikkuse. Noor näitleja jälendas vana meistrit, iga detaili. Müüt räägib, et Moliere tahtis saada traagiliseks näitlejaks. Hiilgav Teater eriline koht seal kuulus Madleine Bejart'le, Molier käis selle perega väga hästi läbi, Molieril otsustav sõna selles teatris. Tegi ta seda oma maitse järgi, mis ei olnud just kõige parem. Sellised teisejärgulised autorid ja dramaturgia olid tema repertuaaris. Moliere oli
the decisive moment; the sense that time stands still. Gun duels are almost manda tory in Westerns from Stagecoach to High Noon to My Darling Clementine. T h e so-called Gunfight at the O.K. Corral in 1 8 8 1 was a brutal shootout that has become part of the myth of the American West and has spurred more film versions than any other. Duels to the death form the climaxes of swashbucklers such as Robin Hood: Prince of Thieves, The Seahawk, Scaramouche, and The Flame and the Arrow; knights batde to the death in Ivanhoe, Fxcalibur, and Knights of the Round Table. Duels or shootouts are not fully satisfying unless the hero is taken right to the edge of death. T h e hero must clearly be fighting for his life. T h e playful quality of earlier skirmishes is probably gone now. H e may be wounded or he may slip and lose his balance. H e may actually seem to die, just as in the Supreme Ordeal. D E A T H A N D REBIRTH OF T R A G I C HEROES
annaabi.ee 
