talle naine võtta. Väljavalituks on Géronte´i tütar. Isa sai onult mingi kirja, mis peaks talle rohkesti meelehärmi tekitama, kuna Octave on juba iseselle kirja sisu pärast närvis. Paanitseb. TEINE STSEEN Octave kurdab oma mure Scapinile, et talle tahetakse vastu tahtmist naist võtta. Scapin loobub aitamast, kuna tal on niigi palju sekeldusi olnud (kohtuga ka). Octave räägib, et tema isa ning onu jätsid, tema ning ta Léandre Scapini hoole alla. Vahepeal armus aga Léandre ühte mustlastüdrukusse. Ühel päeval läksid nad koos Léandrega ühte hurtsikusse sisse, kus oli suremas üks vanem naisterahvas. Seal oli teda hooldamas üks räbalais naisterahvas ning Octave armus temasse. Sylvestre võtab teema kokku, et nüüd on Octave naisesse kõvasti armunud ja juba kolmandat päeva naisemees. Nüüd tulevad aga isad tagasi, pojale kaasatoodud naisega.
Molière'i kodanikunimi oli Jean-Baptiste Poquelin. Tema eluaastad olid 15 jaanuar 1622 17 veebruar 1673. Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Pärit on ta Pariisist, ta oli õukonna käsitöömeistri poeg. Moliére oli kuulsaim klassitsistliku draama esindaja. Viis aastat käis ta Clermonti jesuiitide kollegiumis, kus ta õppis matemaatikat, füüsikat, ladina keelt ja keemiat. Koolis esitati tihti tragöödiaid ja balletimänge ja nii tutvus Moliére teatriga. Edasi läks ta õppima õigusteadust, aga huvitudes rohkem teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest, jättis ta need õpingud pooleli. Ta tutvus ka hispaania kirjandusega ja kokkuvõttes sai ta suurepärase humanitaarhariduse. 1643. aastal asutas ta teatritrupi L'Illustre Théatre. Kuna see ei saavutanud edu, pandi Moliére võlavanglasse. Kui ta sealt vabastati, astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Umbes 13 aastat rändas trupp mööda linnu ja ...
9. Moliere'i elu- (Jean- Baptiste Poqueliu 15.01.1622-17.02.1673)- Isa oli tapetsiir(kujundaja lossides); kaotab ema 10-a; õpib jesuiitide kolleegiumis; käis vanaisaga tänavateatris; kohtus perekonnaga, kes armastas teatrit ning lõi nendega teatri, mis läks pankrotti; sattus võlgade pärast vangi; Madeleine Bejart- Moliere'i sõber; läksid rändteatriga rändama; suri peaaegu etendusel (hakkas verd köhima, mängis edasi) Looming- ,,Naeruväärsed eputised", ,,Scapini kelmused", ,,Õpetatud naised", ,,Naiste kool", ,,Ebahaige", ,,Ihnus", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Misantroop", ,,Arst vastu tahtmist" 10. Valgustusaja(1688-1789) iseloomulikud jooned- teaduslik-tehniline progress; inimmõistuse ülistamine; teadmiste, hariduse väärtustamine; inglise parlamentaarne monarhia-poliitilised debatid-laiem ühiskondlik arutelu; ajakirjanduse ajastu algus; filosofeerimine läks moodi; traditsiooniliste autoriteetide eitamine; materialistliku
Näidendid · ,,Arutu" (1653) · ,,Tuulepea" (1655) · ,,Armutusk" (1656) · ,,Naeruväärsed eputised" (1659) · ,,Meeste kool" (1661) · ,,Naiste kool" (1662) · ,,Versailles' improvisatsioon" (1663) · ,,Tartuffe" (1664) · ,,Don Juan" ( 1665) · ,,Misantroop" (1666) · ,,Arst vastu tahtmist" (1666) · ,,Ihnus" (1668) · ,,Georg Dandin" (1668) · ,,Amphitryon" (1668) · ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) · ,,Scapini kelmused" (1671) · ,,Õpetatud naised" (1672) · ,,Ebahaige" (1673) Kasutatud kirjandus · Eesti Entsüklopeedia 6. köide · http://et.wikipedia.org · 10. klassi kirjanduse õpik · Pildid võetud www.google.com -st
"Kodanlasest aadlimees" (1670) on komöödia lihtsast kodanlasest, kes püüab iga hinna eest aadliseltskonda pääseda. Auahnus teeb ta aga naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Komöödiates "Meeste kool" ja "Naiste kool" naeruvääristab kirjanik iganenud kiriklikku moraali. Need kaks näidendit toovad Moliére'ile hulga vaenlasi. Tema näidenditest on veel tuntud "Õpetatud naised", "Scapini kelmused", "Ihnus" jt. LÕPPSÕNA Moliére'i loomingu teaduslikku uurimist raskendab asjaolu, et tema käsikirju pole säilinud. Peale selle puuduvad ka tema kaasaegsed artiklid ja hinnangud, sest sel ajal ei kirjutatud tema kohta suurt midagi (peale laimukirjade). Molière'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias kolme
Kanti naljakaid maske ja uhkeid kostüüme. Mängisid rändnäitlejad ehl miimid, kes igaüks kehastas kindlat tegelas kuju. Näitlejad pidid olema nii akrobaadid, tantsijad, muusikud, zonglöörid ja improviseerijad, kes naeruvääristasid tolle ajastu ühiskonda ja inimpahesid. Prantsuse näitekirjanik Moliere (1622-1673) alustas commedia dell' arte laadis farssidega. Tema viimased näidendid käsitlevad üldinimlikke pahesid, nende hulgas on ka komöödia "Scapini kelmused", kus naeruvääristatakse kõige rohkem inimeste kergeusklikkust. Näitemänge mängiti vabaõhulavadel ja linnaväljakutel laada ajal. Etendusteks püstitati väljaku pukkidele lava, taustaks riputati kardin. Vaatajad seisid ümber lava.Tehakse täielikke palagane. Mõned paremad komöödiatrupid said loa, et etendada oma näitemängu renessansiaegsetes kuulsamates teatrites nagu Palladios Itaalias ning Petit Bourbon Prantsusmaal. Kasutatud kirjandus
" Teosed Tema käsikirju pole leitud, kuid siiski on ta loomingust on säilinud 32 näidendit. Neist tuntumad on: · "Arutu" (1653) · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Meeste kool " · "Naiste kool" · "Don Juan" ( 1665) · "Ihnus" (1668) · "Õpetatud naised " · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Arst vastu tahtmist" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) · "Scapini kelmused" ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pil- kab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. ,,Tartuffe" (1664) See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike ini- meste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Olles
Moliér'i karjäär eduka teatridirektori ja näitekirjanikuna. Kuna usuti, et kõik komöödiatega seotud lähevad põrgusse, keeldus kirik Moliere pärast tema surma (mis leidis aset peale ,,Ebahaige" neljandat etendust) matmast ning ta maeti St. Josephi kalmistule, kuhu enamasti maeti enesetapjaid. Tema tuntumad teosed on "Naeruväärsed eputised" (1658), "Naiste kool" (1662), "Tartuffe" (1664), "Don Juan" (1665), "Misantroop" (1666), "Ihnus" (1668), "Kodanlasest aadlimees" (1670), "Scapini kelmused" (1671), "Õpetatud naised" (1672), "Ebahaige" (1673). Valgustusaeg Charles Louis de Montisqueu (1698-1755) sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest.
annaabi.ee 
