o ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia o valge kukehari Sedum album o alpi aster Aster alpinus o alpi hanerohi Arabis alpina o armeenia mailane Veronica armena o aubrieeta Aubrieta spp. o basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides o hall nelk Dianthus gratianopolitanus o harilik müürilill Cymbalaria muralis o igihaljas ibeeris Iberis sempervirens o kadakkaer Cerastium spp. o kaljuibeeris Iberis saxatilis o kalju-kukehari Sedum rupestre o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kuldne piimalill Euphorbia polychroma o mägisibulad Sempervivum spp. o nõeljalehine leeklill Phlox subulata o roomav kukehari Sedum spurium o alpi mägikress Pritzelago alpina o bergeenia Bergenia spp. o harilik müürilill Cymbalaria muralis o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kollakas lõokannus Corydalis ochroleuca o lähis-kirburohi Polygonum affine
oli 17 kraadi. Rannikualal levis peamiselt männimetsi ja sarapikke. 4 Litoriinameri · Umbes 7500 a. tagasi tekkis praeguse Öresundi väina kohal püsiv ühendus maailmamerega. · Litoriinameri oli tunduvalt madalam, vaid umbes 4-25 m üle praeguse merepinna. · suurenes merevee soolsus. Eesti rannikumeres kõikus soolsus 15-18mpromilli piires. · Ookeanist asusid Litoriinamerre elama kaldateod Littorina littorea ja Littorina saxatilis. · Kliima oli siis mereline ja niiske ning soojem kui praegu, päikesepaistelisi päevi oli palju. · Ülekaalus olid laialehised metsad, kus võis kohata rohkesti jalakat, pärna ja tamme. Limneameri · Umbes 4000 a. tagasi halvenes maapinna tõusu tõttu taas ühendus ookeaniga ning algas Läänemere kaasaegne arengufaas - Limneameri, punnteo Limnea peregra baltica järgi · see on vähese soolsusega riimveeline Litoriinamerest tunduvalt madalama
Tabel 1. Liigiline kuuluvus Alamperekonnad Liikide arv Tähtsamad liigid Rabamurakas 1 rabamurakas Chamaemorus R. chamaemorus Soomurakas 14 soomurakas R.arcticus Cylactis lillakas R. saxatilis Vaarikas 200 harilik vaarikas R. idaeus Idaeobatus läänevaarikas R. occidentalis Pärismurakas üle 2000 põldmurakas R. caesius Eubatus mägimurakas R. allegheniensis pampel e
Pohl (Vaccinum vitis-idaea) paluk, poolamari, poolgad, kuradimari Harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) einsinikad, mustigud, sinimarjad Lillakas (Rubus saxatilis) lillikas, lemmikud, liimukas, linnumari Kanarbik (Calluna vulgaris) kaneprohi, kanarohi, kanaharjak, eerikad, nõmmelill Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Sinilill (Hepatica nobilis) keltsalill, külmaelane, lumelill, maksalehed, külmaölane, siniülane
Püsik. Risoom lühike ja tugev, alt justkui lühemaks lõigatud, vars enamasti harunenud, 30-70 cm kõrge. Lehed terved, munajas-elliptilised, nii kodarikuna kui ka varrel (varem kandis taim peetri piibelehe nime, kuna lehed meenutavad maikellukese lehti). Õied kerajates tipmistes korvõisikutes, sinised. Õitseb juulist septembrini. Viljad 5mm pikad, tihedalt karvased. Kasutamine: hea meetaim, on kasutatud rahvameditsiinis. LILLAKAS Nimi: Rubus saxatilis, rubus oli muraka nimetus vanaroomlastel ja tuleneb nähtavasti sõnast ruber punane. Saxatilis kaljudel kasvav. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: lillakas on harilik metsataim mitmetes metsatüüpides - kuusemetsades, kuuse-segametsades, lodumetsades; eelistab niiskemat, mitte väga lubjavaest pinnast. Lillakas on 10-30 cm kõrgune maapealsete roomavate võsunditega püsik, viljuvad varred on püstised, sageli väikeste ogadega
Alusmetsas h. kadakas (Juniperus communis), vähem leidub h. pihlakat (Sorbus aucuparia), h. paakspuud (Rhamnus frangula) ja h. kuslapuud (Lonicera xylosteum). Alustaimestik hõre, kohati puudub täiesti. Sagedasemad liigid on verev kurereha (Geranium sanquineum), h. leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), h. kassikäpp (Antennaria dioica), värv-varjulill (Asperula tinctoria), hobumadar (Galium verum), angerpist (Filipendula vulgaris), lillakas (Rubus saxatilis), h. sinilill (Hepatica nobilis) jt. liigid. Puude all tüvede ümber leidub h. pohla (Vaccinium vitis-idaea), palu-härgheina (Melampyrum pratense) jt. Sambliku- samblarinne on katkendlik ja osades paigus puudub hoopiski. Samblad kasvavad enamasti puutüvesid ümbritsevatel mikrokõrgendikel palusammal (Pleurozium schreberi), laanik (Hylocomium splendens), metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaltsifiilsed liigid loodehmik (Thuidium abietinum), lood-jõhvsammal