Jalas peavad olema turvasaapad. Kiiver peas. Tolmutöö mask. Kaitse prillid. Töökindad käes. Kõrvaklapid. Riietus ei tohi narmendada. Katusel töötades peab olema turvavöö. Seda ei tohi kinnitada korstna külge. Tellingutel peab olema kaitsepiire vähemalt 1 m. Tellingud peavad olema korralikult kinnitatud. Terved tööriistad. P.5.1 Ahjude ehitus ja liigitus. Ahju all vundament. Alla panna hüdroisolatsioon. Niiskus tuleb maa seest. Ahi ehitatakse põletatud savitellisest. Savisegu vuuk on sees 5 cm ja väliskestas 10 cm. Alumine osa 2 rida. Tuharuum. Kolle. Suitsukogumisruum. See peab olema vähemalt ahju ukse kõrgune. Lõõristik. Kolle tuleb teha tulekindlast tellisest. Näit samot. Samoti vuuk peab olema 3 mm. Lõõristik tehakse savitellisest. Sillused võib teha valumassist. Lõõristikke võib olla erinevaid. Ahju ees peab olema mittepõlevast materjalist ala ukseavast kahele poole 100 mm ja ettepoole 400 mm Lahtisel kaminal 150mm ja 750 mm Liigitamine
plaatide ja alusseina vahele õhuvahe. Seejärel laotakse marmoroc plaadid paigalduskarkassi külge täiendavaid kinnitusvahendeid kasutamata. Seetõttu on kahjustunud plaate väga lihtne välja vahetada. Samuti on marmoroc võrreldes teiste kivifassaadidega väga kerge, olles seejuures väga 3 vastupidav. Kui savitellisest fassaadi kaal on 145 kg/m2, siis marmoroci puhul on vastav näitaja vaid 32 kg/m2. Ühtlasi on marmoroc plaadid dekoratiivsed ning laialdase värvivalikuga, seega sobivad need kasutamiseks nii eramajade kui ka suurte kortermajade fassaadikattena. Marmoroc plaatide eluiga võib ulatuda üle 50 aasta, säilatades seejuures oma atratiivsuse. 2.2. Silikaattellis Silikaattellist on fassaadimaterjalina kasutatud juba üle 100 aasta. Eestis sai silikaadi tootmine ja kasutamine alguse 1910
nelitis. Koori all oli sageli ka krüpt. 2.2 Eksterjöör Jaani kirik on esinduslik neoromaani stiilis punasest ja helepunasest savitellisest sakraalhoone. Kirik kujutas endast kahekorruselist kõrget lubjakiviplokkidest sokliga ehitist. Kesklöövil asetseb soliidne ja tagasihoidlik 8- tahuline torn, mille otsas ilutseb 6,5 tonnine tornikiiver kullatud ristiga. Sinna oli algselt paigladatud ,,mehhaanilise teljega" kellamäng. Algselt oli torn 18-süllane (38,4 meetrit) ja kullatud ristiga. Esifassaad lõppes viiluga, mille tõstis esile esinduslik paraadtrepp perspektiivportaaliga
ümbritsevatesse piirkondadesse. Tell Es Sawwan Küla koosnes suurtest hoonetest ning asula ümber oli ehitatud müür ja kaitsekraav. Majad koosnesid ühest keskel asuvast suurest ruumist mille ümber paiknesid kolm väiksemat ruumi. Ganj Dareh Sealt on leitud pühamuid, mille interjööride seintesse olid paigaldatud loomakoljud. (Sarnased pühamud olid levinud Anatoolias Catal Huyukis). Jarmo Külas elas umbes 100 150 elanikku. Külas oli umbes 20 kivist vundamendiga savitellisest maja. Catal Houyuk Asus suurtel väljadel keset Anatooliat. Varasemad leiud kuuluvad umbes aastasse 7000 e.Kr. Esimene teadaolev küla eksisteeris umbes 6300 5500 a. eKr. Asula koosnes umbes 300 - st majast ning oli nendel aladel üks suurimaid. Linn koosnes ristküliku kujulistest lameda katusega majadest, mis asetsesid külg - külje vastas ning mille vahel puudusid tänavad. Hooned olid ehitatud savitellistest ning kaetud krohviga
.........................................13 31. MILLISTE TOOTMISMEETODITEGA SAAB EHITUSKERAAMIKAT TOOTA- NIMETA.............13 32. MIKS ON VAJA KERAAMIKA TOOTEID KUIVATADA NING KUS TOIMUB?..........................13 33. MIKS ON VAJA KERAAMIKA TOOTEID PÕLETADA?.......................................................13 34. TOO VÄLJA TÄISTELLISTELE JA AUKTELLISTELE KASUTUSKOHTI..................................13 35. MILLE POOLEST ERINEB KLINKERSILLUTUSTELLIS TAVAPÄRASEST SAVITELLISEST?.....14 36. MIDA LOETAKSE KERAMSIIDIKS NING KASUTUSKOHAD?.............................................14 37. MILLE POOLEST ERINEVAD LÄBIMASSPLAADID TAVAPÄRASTEST KERAAMILISTEST PLAATIDEST?................................................................................................................. 14 38. MILLEST SAADAKSE KERGKRUUSPLOKID JA KUS KASUTATAKSE?.................................14 MINERAALSED SIDEAINED...........................................................................
....... 15 4.2. Isetiheneva betooni kasutamine...............................................................................................16 5. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...........18 5.1. Silikaattooted.............................................................................................................................18 2 1. SISSEJUHATUS Referaat räägib puidust, savitellisest, isetihenevast betoonist, silikaattoodetest ja vastavalt nende toorainetest, tootmisest, omadustest ja kasutusalast. Kõik on väga laialdaselt kasutusel olevad ehitusmaterjalid. Iga materjal on erineva iseloomu ja kasutusalaga. Järgnevalt tulebki juttu materjalide iseärasustest erinevatel viisidel ja etappidel. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE 2.1. Niiskuse mõju puidule
Samal ajal vajab põlemine intensiivselt täiendavat hapnikku (õhku). Soojusvahetuse süsteem koosnebki korstnast ja põlemiskoldest, korstna kudu eemaldatakse põlemise jääkproduktid, see eemaldamine toob endaga kaasa alarõhu tekkimise koldes (tõmme) koldesse imetakse sisse täiendav hapniku rikas välisõhk. Korsten Traditsiooniliselt tehakse korsten Eestis hoone sisse (mujal ka välja). Üldiselt laotakse korsten punasest savitellisest, vahel ka silikaadist. Korstna seinapaksus on tavaliselt ½ kivi (12 cm). Korstna lõõrid on üldiselt kivi või poole kivi kordsed. Sobivad lõõri möödud - ahi, pliit, saunakeris, ventilatsioonilõõr; - kamin, väikeelamu katlamaja; - pole soovitav kasutada suure sisemise hüdraulise takistuse tõttu. Parema tõmbe saavutamiseks kasutatakse viimasel ajal metallsisekesta lõõris. Üldine põhimõte on, et igal koldel on oma lõõr, ka ventilatsioonilõõrid on igal
annaabi.ee 
