(Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga Päevalill Üks väheseid PõhjaAmeerikast pärit kultuurtaimi Indiaanlased on teda kasutanud vähemasti 5000 aastat Euroopasse jõudis 1510. aastal Eelistab sooja temperatuuri Mõõdukas parasvööde Ei vaja palju niiskust, mõõdukalt sademeid Kasvab hästi liivastel ja savistel muldadel Armastab päikesevalgust Hispaanias, USAs, Brasiilias, Argentiinas Seemneõli kasutamine: küpsetusõlina, margariini ja maalrivärvide valmistamine, malaariaravi Vartest ja lehtedest loomasööt Õlipalm Pärineb Keenia vihmametsa aladelt Vajab kuumust Vihmamets, ekvatoriaalkliima Vajab kasvuks palju sademeid(vajab kasvades üle 10mm päevas vett) Suurtootjad Malaisia, Nigeeria, Kolumbia, Brasiilia Õlipalmid kasvavad kuni 20m kõrguseks, nende lehed 35m pikkuseks
jämeda tekstuuriga, kiud on enamasti sirged kuid võivad olla ka lainelised. Aastarõngad on selgesti eristatavad. Säsikiired ei ole silmaga nähtavad. Kasvutingimused Must pähklipuu kasvab segametsades tempera- tuuridel vahemikus 7°C põhjapool kuni 19°C lõunas. On teada juhuseid, kus must pähklipuu suudab taluda ka -43°C pakast, kuid see on pigem erand. Must pähklipuu on tundlik pinnase suhtes, ta kasvab ideaalselt niisketel viljakatel muldadel. Kõige paremini kasvab liivastel, savistel muldadel. Selline pinnas säilitab endas palju vett, mida puu tarvitab kasvamiseks kuivadel perioodidel. Kõige produktiivsem kasvuperiood on 40. ja 50. aastate vahel. Füüsikalised omadused Toore pähklipuidu tihedus on 900-950 kg/m3, kuivatatud puidul on ligikaudu 640 kg/m3 (niiskussisaldus 12%). Musta pähklipuu puit on keskmise tihedusega, kõva ja sitke. Mõõdukalt vastupidav kriimustustele. Puit on väga vastupidav ilmastikutingimustele kuid
Talvel sünnitab emakaru üks kuni neil, enamasti aga kaks karvadega kaetud pimedat poega, kes kaaluvad umbes 500 g. Nägijaks saavad need 30.elupäeval ja toituvad kuni viiekuuseks saamiseni ainult emapiimast. Karuema liigub poegadega koos kaks aastat, kuid perekonna huku korral indub juba samal aastal. Karu jäsemed Karudest jääb nende elupaika suurte mõõtmete ja kaalu tõttu maha mitmesuguseid jälgi. Pehme pinnasega metsateedel pärast vihma ja veekogude savistel või liivastel kallastel on nende pikkade küünistega viievarbaliste käppade sügavad jäljed hästi märgatavad. Karu esikäpa jälg koosneb viiest varbapäka jäljendist ja ristipidi nende taga asetsevast piklikust kämblapäka jäljendist, mis on eriti sügav ja selge pehmel pinnasel. Peale selle on neil pikliku kämblakäpa taga välisele servale lähemal väike ümmargune päkk, mis jätab aga harva jäljendi. Tagakäpal on samuti viis varbapäkka, kuid nende taga asuv pöiapäkk ei
kevadel paikliku väetisena. K-väetiste kasutamisel tuleb eelkõige lähtuda mulla kaaliumivarudest ja konkreetse taime vajadustest. Kaaliumit vajavad taimed õitsemiseks ja õievärvuse intensiivistamiseks ning talvitumiseks. Kaaliumväetiste kasutamisel tuleb kindlasti arvestada ka väetises olevaid lisandeid. Soovitavateks lisanditeks on magneesium ja väävel, ebasoovitavateks naatrium (halvendab mulla struktuuri) ja kloor (paljud ilutaimed ei talu kloori). Kaalium püsib hästi savistel muldadel. Kergetel liiv- ja saviliivmuldadel võib toimuda kaaliumi väljauhtumine ja seal pole kaaliumväetiste sügisene (nt istutusala ettevalmistamisel) kasutamine otstarbekas. Mikroväetiste kasutamiseks on 3 viisi mulda andmine, seemnete töötlemine (siin on oluline, et külv toimuks niiskesse mulda) ja taimede pritsimine (juureväline väetamine). Kõige sagedamast kasutamist on leidnud boor- ja vaskväetised, vähem molübdeen-, tsink-, koobalt-, mangaan- jt väetised
Sademete liigid - Agregaatoleku järgi : vedelad, tahked, segatüüpi Langemise iseloomu järgi : Laussademed, hoogsademed, maapinnal kujunevad sademed. Pilet nr 6. Erinevate muldade soojusreziimid. Frondid. Mulla soojusreziim sõltub pinnase koostisest, niiskusesisaldusest, õhusisaldusest jne. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi. Ntx liivastel muldadel on suurema niiskuse korral ruumerisoojus väiksem kui savistel muldadel. Seetõttu niisked savimullad soojenevad päeval vähem kui liivmullad. Frondid frondiks nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Võib olla ka kaks tähendust esiteks lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Front tekib ja kaob kiiresti. Frontogenees (frondi tekkimine) ja frontolüüs ( kadumine ). Jaotatakse soojadeks ja külmadeks frontideks, peafrontideks ja sekundaarseteks fronditeks.
vahelduvad soojemate päevadega. Pealmine veerikas mullakiht öösel külmudes paisub ja kerkib üles ning tõstab taimed koos juurtega üles. Päeval sulades langeb muld tagasi jättes taimed paljastatud juurtega kõrgemale. Kui see kõik kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale, juured paljastuvad ja taimed kuivavad. Eriti tugevalt kannatavad taimed selle all märgadel ja savistel muldadel. Liivmullad on veevaesed ja seal seda ohtu praktiliselt pole. Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel. Kahjustuvad tõusmed ja 1...2 a seemikud. Kõige enam kannatab selle läbi nõrga juurestikuga kuusk. 2) Talvekülmakahjustused Talvekülmakahjustused võivad ilmneda ärakülmumises ja külmalõhede tekkimises. Ära võivad külmuda võõrpuuliigid, kui talveks ettevalmistumine on olnud ebasobiv. Külma läbi
Pilet nr 6 Erinevate muldade soojusreziim. Frondid. Mulla soojusreziim sõltub pinnase koostisest, niiskusesisaldusest, õhusisaldusest jne. Pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist. A) liivapinnased, B) savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus mõttes pinnas koosneb 3-st koponendist: pinnas ise, õhk temas ja vesi. Näiteks liivastel muldadel on suurema niiskuse korral ruumerisoojus märgatavalt väiksem kui savistel muldadel. Seetõttu niisked savimullad soojenevad päeval vähem kui liivmullad. Öösel need savimullad ei jahtu aga nii tugevasti kui liivmullad. Niisketel muldadel on temperatuuri päevased maksimumid madalamad, öised miinimumid aga kõrgemad kui sama tüüpi kuivadel muldadel. Seega on niisketel muldadel temperatuuri ööpäevased kõikumised väiksemad kui kuivadel muldadel. Kuivendatud turvasmullad
vahelduvad soojemate päevadega. Pealmine veerikas mullakiht öösel külmudes paisub ja kerkib üles ning tõstab taimed koos juurtega üles. Päeval sulades langeb muld tagasi jättes taimed paljastatud juurtega kõrgemale. Kui see kõik kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale, juured paljastuvad ja taimed kuivavad. Eriti tugevalt kannatavad taimed selle all märgadel ja savistel muldadel. Liivmullad on veevaesed ja seal seda ohtu praktiliselt pole. Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel. Kahjustuvad tõusmed ja 1...2 a seemikud. Kõige enam kannatab selle läbi nõrga juurestikuga kuusk. 2) Talvekülmakahjustused Talvekülmakahjustused võivad ilmneda ärakülmumises ja külmalõhede tekkimises. Ära võivad külmuda võõrpuuliigid, kui talveks ettevalmistumine on olnud ebasobiv. Külma läbi
(Temperatuuri gradient pinnases temperatuuri muutumine pinnases sügavuti 1 cm kohta. Sügavuse suurenedes gradient väheneb. Sõltub pinnase soojusjuhtivusest ja temperatuurist) 14) Erinevate muldade soojusreziim - Mulla soojusreziim sõltub pinnase koostisest, niiskusesisaldusest, õhusisaldusest jne. Loogilised järeldused tee nr 13) järgi !! Näiteks liivastel muldadel on suurema niiskuse korral ruumerisoojus märgatavalt väiksem kui savistel muldadel. Seetõttu niisked savimullad soojenevad päeval vähem kui liivmullad. Öösel need savimullad ei jahtu aga nii tugevasti kui liivmullad. Niisketel muldadel on temperatuuri päevased maksimumid madalamad, öised miinimumid aga kõrgemad kui sama tüüpi kuivadel muldadel. Seega on niisketel muldadel temperatuuri ööpäevased kõikumised väiksemad kui kuivadel muldadel. Kuivendatud turvasmullad soojenevad aeglaselt ja ka jahtuvad aeglasemalt kui minreaalmullad (turvasmuldadel on
..10 kg/ha. Vähem viljakal alal võib kasutada 10...11 kg/ha harilikku nõiahammast. Kõrrelistest pealisheintest sobib lambakarjamaale hea söödaväärtusega timut 3...4 kg/ha. See liik sobib väga hästi kokku kõigi teiste liikidega. Timutit võib kasutada nii niiteliselt kui ka karjatamiseks. Teise liigina pealiskõrrelistest sobib harilik aruhein (8...10 kg/ha) viljakatel parasniisketel muldadel. Kuivadel ja savistel kasvukohtadel on väga vastupidav kerahein (7...8 kg/ha), mis peaks aga rohukamaras olema valitsev (mitte üksikute esileküündivate puhmikutena). Keraheinakarjamaad tuleb eriti suve esimesel poolel kasutada hästi intensiivselt, et rohi ei vananeks, s.o. taimed ei jõuaks kõrsumis- või isegi loomisfaasi. Aluskõrrelistest võib soovitada lühiajalistele rohumaadele (suhteliselt viljakatel muldadel) karjamaa raiheina 4...5 kg/ha. Pikaajaliste karjamaade saamiseks tuleks viljakatel muldadel
Lõpuks veidi mootorratta libisemise pareerimisest. Olgu Ettevaatlik tuleb olla teehöövliga tasandatud teedel kes- märgitud, et pareerida saab vaid tagaratta külglibisemist kele kuhjatud valli ületades (näiteks möödasõidul); vall on ja sedagi mitte alati. Libisemise pareerimine nõuab mitme pehme ja selles võib leiduda küllalt suuri kive. liigutuse täpsel kooskõlastust; seda saavutatakse enamasti Tuiskliivastel ja märgadel savistel teelõikudel tuleb sõi- alles pikema harjutamise tulemusena. Külglibisemisel tuleb dukiirust vähendada miinimumini, sõita madalama käiguga kõigepealt gaas maha keerata ja lõpetada pidurdamine, kui ning eemaldada jalad toenditelt; hoiduda tuleb ka järsust see oli libisemise põhjuseks. Samaaegselt tuleb aeglasemal gaasi andmisest ja pidurdamisest. sõidul pöörata rooli kurelt libisemise suunas. Suuremal
annaabi.ee 
