PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad p...
aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust. Taime kasvuks vajalikud tingimused-1poorne,vett ja õhku läbilaskev pinnas.2 vabade mineraalide ja orgaanilise aine olemasolu. Hapestumise põhjused-taimed seovad aluselisi elemente, mullas orgaanilise aine lagunemisel tekib orgaaniline hape, happevihmad, alustevaene lähtekivim, mineraalväetised. muld koosneb-mineraalainetest ja orgaanilisest ainest (C,N,S). Tihe muld põhjustab savimulla liigne niisutamine (nt: ehitus), ei ole poorne. HÜDROSFÄÄR. Sademed suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Aurumine veeringe teiseks lüliks on aurumine, mis toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Jõgede äravool sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Jõgede äravoolualad e. valglad: 1) perifeersed äravoolalad,
Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse ruumalaga silindritega. Nii turvasmulla kui ka raske lõimisega mineraalmulla lasuvustihedus sõltub mulla veesisaldusest. Mida märjem on see muld, seda suhteliselt madalam on lasuvustihedus. Ja mida kuivam, seda kõrgem. Olenevalt vee sisaldusest võib turvasmulla kui ka näiteks savimulla ruumala muutuda kuni 40%. Mulla pindmistes kihtides põllul mulla lasuvustihedus sõltub mulla harimisest, tallamisest jne. Pü = De Dm / De (100%) Mitu protsenti moodustavad need poorid (käigud) kogu mulla tihedusest? Mida haritum, huumusrikkam on muld, seda kõrgem on üldine poorsus. Tavaliselt on see 40-45%. Sügavamates tihenenud kihtides võib lasuvustihedus langeda 30 või isegi alla selle %. Poorsus jaguneb: Kapillaarne poorsus ebakorrapärased peened käigud
sisalduse tõttu. Peale selle on kompostil pikas perspektiivis positiivne mõju mullastruktuurile. Mulda on siis lihtsam töödelda ja muld hoiab põhjavett ning toitaineid paremini kinni. Sel põhjusel võib tihti näha, et taimed, mis kasvavad kompostirikkas mullas, on tugevamad ja tervemad. Komposti panek aeda või lillekasti: kevadel ja/või suvel laotada 1,5 cm paksune kompostikiht maapinnale. Seejärel kaevata see hargiga kergelt pindmisse mullakihti. Raske savimulla korral on kõige mõttekam komposti sügisel laotada. Siis võib komposti mullaga segada terve aasta jooksul. Viljaka lillemulla jaoks tuleks komposti segada aiamullaga pooleks. Tarbijad Meie toode on suunatud põllumajandus tootjatele, väike- ja suurtalunikele, aednikele ja kõigile teistele, kes tegelevad taimekasvatusega, sh teravili ning haljastus. Saab kasutada nii avamaal kui katmikalal ja ettekasvatamiseks.
Optimaalne muld on selline, kus kapillaarvett on mullas palju, aga muld pole küllastunud kapillaarveega (veemahtuvus 100%), ka juured vajavad O2 hingamiseks. Eri taimeliikidel see erinev, vesiroosil opt 100%, kaktusel võib olla ka 20-30%. 7. Vee omastamise tingimused taimel. Närbumispunkt. Vee hulk sõltub veel sellest, milline pooride suuruse jaotus. Liivmullas see jaotus üsna ebaühtlane, veepot langus suurema mulla veesisalduse korral järsk. Savimulla kogu veemahtuvus üsna suur ja kuna pooride suuruse jaotus pole nii ebaühtlane, pole veepot langus nii järsk. Kui veepot langeb alla 1.5 MPa, siis ilma spetsiaalsete kohastumuseta taimed enam vett kätte ei saa ja seda nim närbumispunktiks. Kui mulla vesi väga väikestes poorides, taim ei saa kätte, kuna veepot liiga madal pole võimaline enda sees veepot-i nii madalaks laskma. Seega taimel kätte saadav see veeosa, mis jääb veepotentsiaalide 1,5...-0.005MPa vahele.
* Mulla tahke faasi tihedus De Mineraalmuldadel 2.54 2.63 g cm-3 (Mg m-3 megagramm) Madalsoo turvasmuldadel 1.7 1.9 g cm-3 * Mulla struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuragregaadid Struktuuritu muld: - üksikteraline liivmullad, kui huumussisaldus on väike jne, õhustatus halb, probleemid veega - massiivne väikestest osakestest koosnev; savimulla, mis on kujunenud ebaõigel harimisel, halb õhustatus Meie ülesandeks on põllul luua struktuurne muld! < 0.25 mm mikroagrgaadid, sisaldus ei tohiks olla üle 25% > 0.25 mm makroagregaadid Agronoomiliselt soovitud on ~2 5 mm struktuuragregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1) rohkesti mineraalseid kolloide ja ka saviosakesi neil osakestel on suure pinnaenergia mõjul võime liikuda
annaabi.ee 
