ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. * Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi
enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Veestik Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud väiksemad jõed ja järved. Suurte vihmasadudega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kivimite murenemine toimub peamiselt keemilise murenemise tagajärjel. Savannimullad sisaldavad tavaliselt üsna vähe toitaineid. Inimese mõju mullastikule Enne suurte vihmade saabumist süüdatakse kuiv savannirohi paljudes kohtades põlema. Kuivanud taimkattest saab rammus tuhk. Tuli liigub aga kiiresti ja leekides hukuvad maapeal elavad sisalikud, maod ja putukad Taimestik Savanni katavad põhiliselt vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Rohttaimed kasvavad 23m pikkuseks. Nende varred on jäigad.
Tugevad vihmasajud juulis ja augustis põhjustavad sageli suuri üleujutusi Doualas, Kameruni suurimas linnas. Mullastik Kamerunis on levinud niiske kliimaga ekvatoriaalaladel tekkinud lateriit- ja troopilised punamullad. Savannis domineerivad tüüpilised punased savannimullad. Ekvatoriaalsed ürgmetsad levivad lateriitmuldadel (kohati leetunud).Lateriitmuldade tsooni põhjapiir asub umbes 5-8º põhjalaiusel. Lateriitmullad on tellispunase värvusega, tekivad sademeterohkes troopilises kliimavööndis rohkesti alumosilikaate sisaldavate kivimite murenedes (lateriidiline porsumine). Lateriitmuld tekib biogeensete tegurite kaasmõjul ja on väheviljakas muld. 4
Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid
Keskkonnaprobleemid seostuvad erosiooniga ja tiheda asustusega Loomi vähe 27.12.12 Savannid 27.12.12 levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase vaheldumine suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad Kõrrelised Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid Kiskjatest on lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning gepard. 27.12.12 Vihmametsad 27.12.12 laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu- Aasias Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju
Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Taimestik Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on üsna jäigad ja paindumatud
Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Põua ajal laguneb orgaaniline aine aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide elutegevus on kuivusest pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. 4.Pilt. Mulla profiil. 4 TAIMESTIK Tüüpilisteks savannitaimedeks on akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpur-hiidhirss, eukalüpt ja pudelpuu. Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil taimede maapealsed osad kuivavad, säilivad vaid maasisesed juured
kuivalembelisemaid metsi, kaugemal on neid ainult jõgede kallastel, rohtlate ja poolkõrbete naabruses aga kasvab savannis ainult üksikuid puid (ahvileivapuu). Atlase mäestiku katavad metsad. Reljeef: Võrdlemisi ühtlase reljeefi tõttu on horisontaalne vööndilisus muldade levikus hästi jälgitav. Niiske kliimaga ekvatoriaalalade on levinud punamullad, mis katavad Ginea rannikumadalikku ja Kongo nõgu. Ekvaatorist kaugemal domineerivad punakaspruunid savannimullad. Laialdastel aladel pole muldi üldse tekkinud, seal levivad kalju-, kruusa- ja liivakõrbed. Austraalia Riigid: Loodus: Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel.
Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Inimeste mõju mullastikule Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi
Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Inimeste mõju mullastikule Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi
üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Mullastik Vihmade perioodilisus peegeldub ka mullatekkeprotsessis. Vihmaperiooldil (suvel) orgaaniline aine laguneb ja vesi uhub muldi. Kuiva perioodil (talvel) aga mulla mikroorganismide tegevus niiskuse vähesuse tõttu aeglustub ja lopsakas rohttaimestik ei lagune täielikult. Muldadesse ladestub huumus. Kuivematel aladel kunuvevad punapruunid savannimullad, niiskematel aladel, ekvatoriaalsete metsade naabruses aga kõrgrohusavannide punamullad. Savannis on ferralliitmullad. Niiskel ajal katab seda peamiselt vesi ja kuival ajal kuivab muld läbi moodustades lateriitkihi. Vaid vähesed puud suudavad oma juured sealt läbi puurida. Taimestik 3 Savannis on kiiresti kasvavad kõrrelised rohttaimed
annaabi.ee 
