Triin-Eliis Süld Tiina Adamson VHK 2012 Kliimavööde: lähistroopiline, põhjas troopikavööde Loodusvööndid: pampa, mis läänes ja lõunas läheb üle poolkõrbeks, põhjas savanniks ja sooks. Mullad on ühed maailma viljakaimad. Pampades on põllukultuuride jaoks väga hea kliima. Vaid lõunas, Patagonias vajab pinnas kunstlikku niisutust. Peamised: nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Argentiina on maailma 5-s veinitootja, suurimad viinamarjaistandused asuvad Mendozas. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba.
Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. HUVITAVAID FAKTE: * Argentiina on Lõuna-Ameerikas nii kuuma- kui ka külmarekordiomanik. Kõrgeim temperatuur on 47.3 °C, mõõdetud Campo Gallos. Madalaim temperatuur on -39 °C , mõõdetud Valle de los Patoses. * Buenos Airest on lumi katnud vaid kaks korda. Aastatel 1918 ja 2007. LOODUSVÖÖNDID: Loodusvöönditest on Argentiinas esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. 4) 19% maast on metsa all. Argentiinas kasvavad põhjaosas hõrendikud (gebrato), Andide niiskeid idanõlvu katavad metsad. Suurimad metsamassiivid paiknevad Andide jalamil. 5) Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. Pampast lõunapool Patagoonias on jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala. 6) Argentiina pinnamood on põllumajanduse seisukohalt hea, seal on maailma
Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Argentina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 ja juulis +10 ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16. aastane sademete hulk on 500 1000 mm Loodusvöönditest on Argentinas esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. Arengutase SKP in. kohta on 19 999, RKT in. kohta on 8570$, kirjaoskus on 10% , autode arv 1000 in. kohta on 250500. Argentina elatustase on kõrge. Argentinas on küllaltki palju jõgesid, mis saavad alguse Andidest. Suurimaks jõeks on La Plata. Järvi on Argentinas vähe. Argentina on föderatiivne vabariik, mis saavutas iseseisvuse 1816 aasta 9. juulil. Tööealiste osatähtsus riigis on 226784 inimest ja rahvastiku tüüp on vananev. Iive on 0.98% Keskmine eluiga 75
Brasiilia iga aasta miljoneid ruutmeetreid vihmametsa. Puudest puhastatud pinnas on aga suhteliselt vilets, sest vihametsades on enamik toite- ning mineraalained puudes ning elusorganismides endas. Seega, kui need maha põletada või minema vedada, ei jää endisest lopsakast metsast alles mitte midagi. Tavaliselt aetakse puhastatud põllule kari või hakatakse seal soja kasvatama, kuid selline pinnas talub vaid umbes nelja aastat harimist ning muutub siis kõlbmatuks kõrbeks või savanniks. Teadlased avastasid vihmametsade hävitamise ja malaaria leviku vahel seose, kirjutab AFP. Vihmametsade raie loob malaariat levitavale Anopheles darlingi sääsele ideaalse elukeskkonna. Ka kaevandused, kalakasvandused ja tammid soodustavad selle säässe levikut. Uurijad hoiatasid, et keskkonnamuutuse tendentsi jätkudes võib malaariasääsk saada seal domineerivaks putukaks ning teised, kahjutud putukaliigid võivad välja surra.
Põllundus on võimalik ainult Senegali jõe ääres ja oaasides, kus on viljaks muld. Taimekasvatust raskendavad põud ja Sahara laienemine lõuna suunas. Loodusvöönd Mauritaania asub troopilises kliimavöötmes. Kohalik taimestik põhjas peaaegu puudub, üksnes oaasides on põõsaid ja palme. Kuival ja liivasel pinnal kõrbetes ei saa taimed areneda ning kasvab vaid üksikuid äärmise kuivusega kohastunud põõsasvorme. Edelas läheb maa üle savanniks, kus kasvab mõningaid puid, nagu näiteks akaatsiaid. Suurem osa kohalikust loomastikust elab samuti lõunas, sealhulgas teiste seas on esindatud ka lõvid ja ahvid. Kõrbes seevastu leiame üksnes putukaid ning kuiva kliimaga kohastunud röövloomi ja pisiimetajaid. Kõrbeliivas elutsevad skorpionid, maod ja tarantlid kaitsevad end palavuse vastu soomuskestaga, mis takistab auramist. Kõrbes leidub ka väikesi imetajad, sealhulgas jäneseid ja rebaseid.
hulk, kliimavööde ja- valdkond. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 kr.C ja juulis +10 kr.C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 kr.C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 kr.C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Loodusvöönditest on Argentiinas esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks.Kaugemal lõunas aga muutub kliima külmemeks, ning talveti ulatub temperatuur kuni 0 C-ni (Tierra del Fuego, Ushuaia linn). Sademete hulk ületab lõunapool aastas 1520 millimeetrit.Pealinnas ,Buenos Aireses on aastane sademete hulk 950 mm. Põhjapool, Mendozas on aga aastane sademete hulk 190 mm. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega.Millest tulenevad erinevused (sarnasused)?
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Valitud riigiks on Argentiina Argentiinas on loodusvöönditest esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. (Miksike, 2015). Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 C ja juulis +10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Arengutaseme poolest kuulub Argentiina kõrgelt arenenud riikide hulka, ehk siis riik kuulub Põhja riikide hulka. Kuigi põllumajanduse osa SKT-s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5%
annaabi.ee 
