Nunna torn Nunnatorn, nagu ka Nunnadetagune torn said oma nimetused tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi, kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik. Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ning Saunatorn Saunatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis asetseb Click to edit Master text styles linnamüüri põhjaküljel, Second level aadressil Gümnaasiumi tänav 1. Third level Saunatornist vasakul
Saunatorni ja Kuldjala torni peremehetuks ning määras, et linnamüüritornide eest hakkab hoolt kandma Tallinna kultuuriväärtuste amet. 1902. aastal insener Arthur von Hoyningen-Huene poolt kavandatud ja valminud negooti stiilis hoones, aadressil Suur-Kloostri 11a asub nüüd Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna kunstipedagoogika, muinsuskaitse ja restaureerimise, rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia ning Kunstiteaduste Instituut. 1. novembrist 2009 anti Nunnatorn, Saunatorn ja Kuldjala torn tähtajatult üürile mittetulundusühingule Tallinna Noorteklubi Kodulinn. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Nunnatorn
Viru värav ja tornide väljak Koostasid: Kristi ja Jane Tornide väljak e. Näituse väljak Nime sai väljak selle järgi, et sellelt on olnud näha seitse Tallinna linnamüüri torni. Grusbeke tagune torn, Eppingi torn, Plate torn, Köismäe torn, Lippe sadultorn, Nunnadetagune torn, Kuldjala torn, Saunatorn ja Nunnatorn. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi ning köögiviljaaiad. 1896. aastal hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid 1931
ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.17. sajandil. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliseltBremeni torn, mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibi ehitatud kaitsetorne Toompeast lõunasuunal asetseva Kiek in de Köki suurtükitorniga. Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn, Tallitorn, Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna
aastal) · Lühikese jala värav · Munkadetagune torn · Neitsitorn · Nunnadetagune torn (ehitatud kokku hilisema naabermajaga) · Nunnatorn · Nunnavärav (pole säilinud, lammutati 1868. aastal) · Paks Margareeta · Pika jala väravatorn · Plate torn · Renteni torn (säilinud torni alaosa hilisema hoone sees) 12 · Saunatagune torn (säilinud osaliselt) · Saunatorn · Seegitagune torn (pole säilinud) · Stoltingi torn · Suur Rannavärav (säilinud eesvärav külgtorniga) · Tallitorn · torn endise Vene kiriku juures (pole säilinud) · Viruvärav (lammutati 1843. aastal, säilinud eesvärava tornid) · Wulfgardi tagune torn (säilinud torni alaosa) · Väike Rannavärav (pole säilinud) · Toompea lõunapoolse kaitsemüüri maa-aluses osas avastati 2008. aastal Ingeri ja
Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn, Paks Margareeta, Pika jala väravatorn, Pilsticker, Plate torn, Saunatorn, Seegitagune torn, Stoltingi torn, Stür den Kerl, Tallitorn, Viru värava eesvärav...[6] 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid 1) Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kahuritorn on ehitatud 15. sajandi teisel poolel nin torni läbimõõt oli 17 meetrit, kõrgus umbes 38 meetrit ja seina paksus 4 meetrit.[3] 1577. aastal sai torn kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed Tallinna piirasid. Liivi sõja mälestuseks
04. Pühavaimu kirik. Toompea linnus. Alustatud XIII saj. Toomkirik. u. 1330- Toomkirik. u. 1330-1430. 1430. Pikilõige. Toomkirik. u. 1330-1430. Vaade linnamüürile Interjöör. Toompealt. Nunnatorn, Oleviste kirik. XV- Saunatorn, Kuldjala torn ja XVI saj. Lowenschede torn Hermen Rode töökoda. Niguliste kiriku altar. Oleviste kirik. XV-XVI saj. Niguliste kirik. Alustatud 1481.
19. sajandil rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus. Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna linnamüür. ja vahi- ning kaitsetornid Tallinna kaitsevööndi kaitsetornide loetelu Toompea põhjapoolselt nõlvalt alates: Nunnatorn Saunatorn Kuldjala torn Nunnadetagune torn Loewenschede torn Lippe torn Köismäe torn Plate torn Eppingi torn Grusbeke-tagune torn Renteni torn Wulfardi-tagune torn Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga Stoltingi torn Hattorpe-tagune torn torn Vana vene kiriku juures Bremeni torn Munkadetagune torn Hellemani torn Viru värav Suure zwingeriga Hinke torn Kuraditorn Assauwe torn
Vasakult: Plate, Köismäe ja Loewenschede torn, taustaks Oleviste kiriku torn Linnmüüri loodepoolne müürilõik põhjast, endise Renteni torni kohalt vaadatuna. Tagane ettepoole: Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn ja Grusbeke-tagune torn. Taustaks Toomkiriku torn Vaade linnamüüri lääneküljele Toompealt. Eest: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn ja Loewenschede torn Linnamüüri läänelõik Saunatorni ja Kuldjala torni vahel koos restaureeritud kaitsekäiguga Linnamü:üri edelalõik väljast vaadatuna. Vasakult: Tallitorn, Neitsitorn ja Kiek in de Kök Vaade Kiek in de Kökile lõunast