Noorte ja täiskasvanute suhted Inimeste suhted paljugi sõltuvad ininestest enditest. Iga päev me sattume konfliktidesse, aga mille tagajärge me ei tea. Eriti tihti sattume konfliktidesse kui oleme noored ja kindlast ka vahel ebaviisakad. Täiskasvanuks saades mõtleme sageli kui noored ja rumalad me saime olla, kuidas väiksed vastuolud võisid meid mõjutada. Noorena olles teeme palju vigu, mis mõjutavad täiskasvananu me elu. Noored tihti arvad, et on olemas ainult Mina ja Maailm. Sattume konfliktidesse, mille lahendusi on esmapilgul raske märgata. Arvame, et lahendusi pole olemas, aga siiski on nad alati olemas
Inimeste dzungliseadused Inimeste ühiskonnas kehtivad kindlad reeglid. Enamik ühiskonnas aksepteerib neid reegleid. Reeglite järgimist kontrollitakse ja üleastujaid karistatakse. Mis juhtub kui kindlate reeglitega ühiskonnast tulnud inimesed satuvad olukorda, kus keegi ei jälgi kokkulepitud seaduste täitmist või õigupoolest pole neil seadustel mõtetki? Kas me suudame säilitada inimlikkuse või sattume dzungliseaduste ahelatesse? Sünonüümisõnaraamat märgib dzungliseaduse sünonüümideks sellised sõnad - julmus, jõhkrus, toorus, barbaarsus, brutaalsus, südametus, ebainimlikkus. Sattudes tavapäratusse keskkonda võivad isikud käituda esialgu väga rahulikult, aga mõne aja pärast võib see muutuda. Raamatus "Kärbeste jumal" ongi autor pannud kaheteist aastased poisid ekstreemse olukorda kus nad on eraldatud ühiskonnast
talust ära tirida. Tagasijõudes jätkub meeste jutt kus selgub Vana-Märdi jaoks Noore-Märdi töökus kuna too on juba väetise laiali tassinud ja talu aastaga on jalad kõhualla saanud, kuid kohe kurjeneb ta meel kui saab teada, et Noor-Märt talu enda nimele soovivat kirjutada julguseks ja kinduseks ning Leena naiseks võtta. Vana-Märt ei nõustu millekagi ja karjub Miilit kohale, et koju minna. Teine vaatus Sattume Morgi tallu kus käib tööpäev. Vana-Mart käsutab Marjapuud tööle soose samblaid tooma, kuid Marjappu vastab et ega ta kiiremini ei saa kui hobune. Siis jooksevad lasped tuppa veesõda mängides, see vihastab Märti kes neil jalamaid tööle tagasi käsib minna. Üks poistest hakkab targutama kuid on sunnitud vakka kui Märt toob palgapäeva teema ülesse. Jõuab külla Noor-Märt kes pakkub abi tööl kuid isa keeldub öeldes talle vaadaku kuidas ise hakkama saab
paremini kujundada oma majanduspoliitikat. Tundes teatud turustruktuuri iseärasusi saab analüüsida, missugust mõju võiks avaldada uus majanduspoliitika konkreetsele ettevõttele või tööstusharule. Selliste otsuste edukaks tegemiseks peab konkurentsi mõõtma. Mida me üldse peame silmas konkurentsi all? Kuidas me piiritleme tööstusharu mille kohta me otsuse teeme? Praktikas on konkreetse turu määratlemine tihti keeruline ülesanne. Proovime määratleda turgu toote järgi. Siin sattume peagi raskustesse, sest hüvised on omavahel tihti väga lähedalt seotud ja asendavad teineteist. Võib küll arvata, et kui hüvised on nii tootjate kui tarbijate seisukohast asendatavad siis kuuluvad nad ühe turu koosseisu, ent alati ei ole see nii. Näiteks tarbija, kes otsustab kulutada raha puhkamise peale näeb raamatuid, kontserdipileteid ja kalapaadi rentimist teineteist asendavate hüvistena. Tootja seisukohast aga need hüvised teineteist ei asenda
Tundes teatud turustruktuuri iseärasusi saab analüüsida, missugust mõju võiks avaldada uus majanduspoliitika konkreetsele ettevõttele või tööstusharule. Selliste otsuste edukaks tegemiseks peab konkurentsi mõõtma. Mida me üldse peame silmas konkurentsi all? Kuidas me piiritleme tööstusharu mille kohta me otsuse teeme? Praktikas on konkreetse turu määratlemine tihti keeruline ülesanne. Proovime määratleda turgu toote järgi. Siin sattume peagi raskustesse, sest hüvised on omavahel tihti väga lähedalt seotud ja asendavad teineteist. Võib küll arvata, et kui hüvised on nii tootjate kui tarbijate seisukohast asendatavad siis kuuluvad nad ühe turu koosseisu, ent alati ei ole see nii. Näiteks tarbija, kes otsustab kulutada raha puhkamise peale näeb raamatuid, kontserdipileteid ja kalapaadi rentimist teineteist asendavate hüvistena. Tootja seisukohast aga need hüvised teineteist ei asenda
lähedaste, kuid siiski mitteristuvate populatsioonide juures kasutusel termin intersteriilsed rühmad sama liigi sisesi. Ma siiski loobuksin niisugusest ebajärjekindlusest seal, kus me räägime liikideks jagunemise põhimõttelistest alustest. Mis aga puutub vajadusse süstematiseerida elusat loodust, siis seal on paljuski tegemist pragmaatiliste kaalutlustega, mitte evolutsiooniteooriaga. Hoopis tõsisemate küsimustega sattume vastastikku siis, kui tuletame meelde, et väga suur hulk elusast pole ülepea kahesuguline, miska muidu nii sobivana näiv liigi bioloogiline määratlemine ristumisvõime kaudu kaotab pinna jalge alt. Kas rakendada eri reegleid eri sorti (seksuaalsed ja mitteseksuaalsed) elusolendite liikideks jaotamisel teadlikult ja aktsepteerime, et liigi üleüldine määratlus bioloogia puudub? Partenogenees loomariigis pole küll massiline, kuid siiski piisavat tavaline nähtus. Vegetatiivne
Me läheme vaikides. Kui alles hakkab koitma, kuuleme me esimest raud-set "tervitust". Meie peade kohal lõhkeb kärgatades mürsk; killud langevad täiesti lähedale ja kaevavad märga maad. Veel ei jõudnud hajuda pilv mürsust, kui kahesajast kõrist vallandub esimene vali "hurraa", mis on vastuseks esimesele surmakuulutajale. Seejärel algab meie ümber katkematu kärin ja plahvatused, müra ja kisa, ent me kõik tormame uljalt edasi, vaenlasele vastu ja lühikese aja möödudes sattume me kartulipõllul rind-rinnaga kokku vastasega. Kaugel meie taga kõlab laul, seejärel on seda kuulda ikka lähemal ja lähemal. Viis kandub ühest kompaniist teise. Ja minutil, kui näib, et surm on meile lähedal, jõuab kodune laul ka meieni, me lülitume samuti kaasa ja valjult, võidukalt kandub: "Deutschland, Deutschland über alles". Nelja päeva pärast tulime me tagasi lähtepositsioonile. Nüüd muutus isegi meie kõnnak teiseks.
annaabi.ee 
