Teoses väljendub protest feodaalladviku vastu. Nii esindab lõvi Noble kuningavõimu, karu Brun suurfeodaali, hunt Isengrin keskaadlit, eesel ja oinas on vaimulikud jne. Väiksemad loomad (kukk, kanad jt) esindavad lihtrahva kihte. Rebane on vembumees, kes vastavalt vajadusele kõiki ninapidi veab. Teine suurem allegooriline teos (21 750 värssi) on “Roosiromaan”, traktaat armastusest. I osa lõi G. de Lorris XIII saj I poolel rüütlikirjanduse laadis. II osa on satiirilisem, loodud XIII sajandi II poolel J. De Meungi poolt. Selle raamatu keskseks teemaks on mehe ja naise suhted. Abielu ideaaliks seatakse mehe ja naise võrdsus ning sõprus, kirjeldatakse lopsakalt ka seksuaalsuhteid. Teos oli väga populaarne, sellest valmistati arvukalt käsikirjalisi koopiaid. “Roosiromaan” jäi enam kui sajandiks keskaja menukamaks kirjandusteoseks.
valgusetahte, protesteeris rõhumise vastu. Mure maailma pärast. Sarkasm, trots. Luulekogu „Tuulemaa“ (1913) romantiline paatos asendub kodumaamurega. Sünteesitaotlus: kõik, mis on inimlikule tunnetusele omane, võib olla ka luuleloomingu lätteks. Klassika kõrval ka uusromantiline lüürika. Luule on plastiline, rangelt distsiplineeritud vormiga. Mõjutajad: skandinaavia, vene, saksa, prantsuse impressionistlik ja sümbolistlik luule. „Elu tulest“ satiirilisem kogu. Kompaktsed, reaalsed sümbolkujundid – usk unistustesse (Tuulemaa). Püüdis vabaneda abstraktsetest sümbolitest, väljendada lüürilisust seoses vahetu ümbrusega. Tugines loovale inimvaimule ja loodusele. Armastuslüürikas uued aspektid: püüd tabada värskelt tekkivaid või juba hääbuvaid tundeid. Saavutus on erootiline sümfoonia „Koit“ oma karge hingestatuse ja varjundirikka sensuaalsusega. „Kerko-kell“ on lihtne, kasutab murdekeelt ning on lapselik, millega
Lüürika: algselt existeeris luule ainult muusikalise saatega. 76 saj.lüürika jaguneb ettekande järgi 2x: monootiline (esitas 1inimene); koori lüürika. Vormiliselt jagunes lüürika värsimõõdu järgi: eleegialuuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaxikvärsside kaupa hexa+pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb: temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem. Teised zanrid: epitaaf (hauakivi), epiniikion (kindla sisuga erinevate mängude võitjate aux), enkoomion (valitseja aux kirjutatud). Sappho (7.6. saj eKr) esimene kreeka naisluuletaja. Pärit Lesbose saarelt, rajas tütarlaste sõpruskonna, kus õpetas muusikat, luulekunsti ja laulmist. Paljud luuletused on pühendatud õpilastele. Tema monoodilises lüürikas (nt. hümnid) on kesksel kohal tundekülluse ja siirusega kirjeldatud armuelamused. Peamotiiv: armastus, enamasti
Koorilüürika väljendab kollektiivseid tundeid, esitati kooris, hümnid Jumalate kiituseks, näiteks ditürambid – Dionysose auks, epiniikion – hümn sportlaste jaoks, enkoomion – kiituslaul tuntud isiku või rühma jaoks, eleegia – luuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaksikvärsside kaupa heksa- ja pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb – temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem, epitaaf (hauakivi). Skeem: tuntud müüt -> teema arendus -> lõppeb luuletaja enese arvamusega. SAPPHO – elas Lesbose saarel. Antiikaja kuulsaim poetess. Sappho oli kasvatajanna, kes andis kõrgest soost tütarlastele abielueelset õpetust. Looming räägib sõprusest ja armastusest. Sappho luules avaldub omaenese tundeelu teadvustamine kuid seda väljendatakse 6
Pilet 4 1. Ülevaade antiiklüürikast Lüürika: algselt existeeris luule ainult muusikalise saatega. 7-6 saj.lüürika jaguneb ettekande järgi 2x: monootiline (esitas 1inimene); koori lüürika. Vormiliselt jagunes lüürika värsimõõdu järgi: eleegia- luuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaxikvärsside kaupa hexa+pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb: temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem. Teised zanrid: epitaaf (hauakivi), epiniikion (kindla sisuga erinevate mängude võitjate aux), enkoomion (valitseja aux kirjutatud). 1.1. Sappho (pärast 650 eKr) monoodiline lüürika Antiikaja silmapaistvaim naislüürik. Ta pärines Lesboselt Eresosest ülikusuguvõsast ja elas Mytilenes. Sealsete türanna kehtestamisega kaasnenud rahutuste ajal oli ta 600. a. paiku mõnd aega Sitsiilias Sürakuusas maapaos. Mytilenes koondas ta
VERGILIUSE LOOMING PÕHIJOONTES Lüürika: algselt existeeris luule ainult muusikalise saatega. 7-6 saj.lüürika jaguneb ettekande järgi 2x: monootiline (esitas 1inimene); koori lüürika. Vormiliselt jagunes lüürika värsimõõdu järgi: eleegia-luuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaxikvärsside kaupa hexa+pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb: temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem. Teised zanrid: epitaaf (hauakivi), epiniikion (kindla sisuga erinevate mängude võitjate aux), enkoomion (valitseja aux kirjutatud). Sappho (7.-6. saj eKr) esimene kreeka naisluuletaja. Pärit Lesbose saarelt, rajas tütarlaste sõpruskonna, kus õpetas muusikat, luulekunsti ja laulmist. Paljud luuletused on pühendatud õpilastele. Tema monoodilises lüürikas (nt. hümnid) on kesksel kohal tundekülluse ja siirusega kirjeldatud armuelamused
annaabi.ee 
