Näiteks Tuglase ,,Popi ja Huhuu" 8)Draama Tõsine näidend, kajastab keskklassi arengut ja moraali, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga 9)Tragöödia kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub. Tekkis Antiik-Kreekas Näiteks Shakespeare ,,Hamlet" ja Kitzbergi ,,Libahunt" 10) Komöödia Naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid. Põhinevad huumoril ja satiiril ning lõppevad enamasti õnnelikult. Arenes põhijoontes välja 4.-5. saj eKr. Näiteks Vilde ,,Pisuhänd" 11)Stroof luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline jäljendaja. Kõige tavalisemad on 2 ja 4- realised stroofid. Ühe sõnaga SALM 12)intertekstuaalsus Tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, võõraste tekstide olemasolu konkreetses tekstis 13) Arhetüüp Sarnaste isikute objektide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud.
Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine jms. Kompositsioon - teose ülesehitus, teose koostisosadeühendamine tervikuks. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Koomilise saavutamise 3 põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. [Vilde - "Pisuhänd", Hugo Raudsepp "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" Kordus - stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta, rõhutada. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään. Kulminatsioon - teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund - troop; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. [epiteet, võrdlus,
kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. 21. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti
kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. 21. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti
Peab patuks järjekindlusetust, iseloomu ägedust, oskamatust aega kasutada, ei tohi olla kirgede, tungide ohver Oodides väljendub Horatiuse elutarkus, elu rahuliku nautimise ideaal. Muutlikkus on lühiajalisuse meenutus. Carpe diem!- Püüa päeva, naudi päeva. Hindab sõprust. Epikureismi põhimõtted: loobumine usust, nagu jumalad suunaksid inimeste elu, oskus kasutada elu hüvesid, rõõme, isikliku õnne taotlemine rahulikus, vaimselt rikkas, ilma auahnete püüdlusteta elus. Looming: satiiril on õigus paljastada inimlikke pahesid. Luuletaja voorued: kokkusurutus, teravmeelsus, peen iroonia. Eeskujuks tuleb võtta kreeka klassikud (visa töö). Massi imetlust ei tohi taotleda. Kritiseerib Luciliust, kelle järglaseks ta end peab (paljusõnalisus, ebaselgus ja stiili lohakus on halvad). Autor ei nõustu vana-aegsete rooma kirjanike liialdatud austamise vastu, avaldab eitavat suhtumist moodsasse diletantismi luule alal.
stuudio ,,Tallinnfilm" toimetuses. KL-i liige(eesti nõukogude kirjanike liit,ensv kirjanike liit, al. 1989 eesti kirjanike liit) 1965, juh. liige 1971.a-st, esimehe at. 1990-92. Eesti Kinoliidu liige 1979. EV Riigikogu saadik 1992-95. Valtoni esimestele lühiproosakogudele ,,Veider soov" (1963) ja ,,Rataste vahel" (1966) on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine, 1960.a-te teisel poolel toimus tema loomingus murrang: novellidesse ilmusid satiiril. hüperbool ja grotesk, mis kujunesid proosauuenduses tooniandvaks. Toimub inimtegevuse võõrandumine bürokraatliku rutiini haardes: kogud ,,Kaheksa jaapanlannat"" (LR) ja ,,Luikede soo. Karussell" (mõl. 1968). Kogus ,,Sõnumitooja" (1972) muutus Valtoni novell veelgi üldistatumaks. 1970.a- il hakkas ta käsitama ajalugu inimtegevuse näitelavaga, millel on kalduvus korduda; ajalooproosas ammutas ainet teist maade minevikust. Ajalooteemaline on novellikogumik
eri aegadest pärit sarnaste kirjandusnähtuste (süzeed, karakterid jm) võrdlemisel. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. komöödia koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm). Kolm põhilist koomilise saavutamise võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustab algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarendamata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446385 e.Kr) sulest. 16.17. sajandil,
kolooniaid. Toimus 8. saj eKr. hõlmas Vahemere ja Musta mere ümbruses olevaid alasid. Kreeklased lahkusid oma kodudest ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse jne. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17
annaabi.ee 
