elavhõbeda tase vees Kairo asub kõrbelise kliimaga alal ning sademeid on väga vähe Linna majad mõjuvad kausina, hoides kahjulikke aineid endas Linnas on üle 2 000 000 auto 60% autodest on üle 10 aasta vanad Palju illegaalseid plii ja vase sulatajaid Aegunud tehnoloogiad ja tehnika Rohealasid on linnas 1,65m2, aga soovituslik on 20m2 ühe inimese kohta Pidev vine linna kohal Aastas sureb 10 000-25 000 inimest õhusaastatusest tekkinud haigustesse Tänavad on prügised Satelliitlinnad, mis meelitaks inimesi kesklinnast eemale Uued ja kaasaegsemad transpordivahendid Ministeeriumite viimine äärelinnadesse, mis võibolla tõmbaks natuke inimesi kesklinnast eemale Uus kanalisatsioonsüsteem Üks radikaalsemaid mõtteid: uus pealinn egiptusele Linn on arenenud meeletu tempoga viimaste aastakümnetega Ülerahvastumine on peamiselt põhjuseks kõigile eelmainitud probleemidele, sest paljusid probleeme poleks kui linn suudaks talitada nii paljude inimestega
kommertstootmisele. Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused. 30. Linnade sisestruktuur ja arengudünaamika (,,lained"). · Metropoli süda ehk südalinn, hierarhia tipp, kõrge kontsentratsioon inimesi kaupu, teenuseid ja tegevusi (tuumiklinn, ärikeskused) · Linna keskmest väljapoole hierarhia madalamad astmed ning mitte enam kontsentreeritud kujul (tööstus- ja elamupiirkonnad) · Väljaspool linna (tagamaal) tekib üldine hajumise efekt (satelliitlinnad) linnasüda (CBD) keskuselähedane piirkond nn oreool äärelinn linnapiirist väljas asuvad satelliitlinnad Sotsiaalses plaanis ei täitu linnad ülemäära, sest vahepael toimuvad linnast maale liikumis-lainetused, mille käigus kasvavad eeslinnad. Kuid linnad võivad kasvada ka eeslinnade arvel. Linnade arenguski räägitakse staadiumitest (lainest):
Teenuste taseme järgi on kujunenud ka asulate hierarhia. 30. Linnade sisestruktuur ja selle areng · Metropoli süda ehk südalinn, hierarhia tipp, kõrge kontsentratsioon inimesi kaupu, teenuseid ja tegevusi (tuumiklinn, ärikeskused) · Linna keskmest väljapoole hierarhia madalamad astmed ning mitte enam kontsentreeritud kujul (tööstus- ja elamupiirkonnad) · Väljaspool linna (tagamaal) tekib üldine hajumise efekt (satelliitlinnad) linnasüda (CBD) keskuselähedane piirkond nn oreool äärelinn linnapiirist väljas asuvad satelliitlinnad Sotsiaalses plaanis ei täitu linnad ülemäära, sest vahepael toimuvad linnast maale liikumis-lainetused, mille käigus kasvavad eeslinnad. Kuid linnad võivad kasvada ka eeslinnade arvel. 31.Linnastumise arengudünaamika (,,lained"). Linnade arengu lained:
*suuremad linnad (järgneb tabel) *maakonnakeskused *sümboolsed „pealinnad” Suve- Talve- Kevade- Sügise- 7 Rahvastik Maret Vihman. Hommiku- *Polüfunktsionaalsed linnad *sadamalinnad ( kauba- ja reisi-) *kuurortlinnad *ülikooli- ja teadus.... *tööstuslinnad *eeslinnad, „magalad” *satelliitlinnad e. linnastud EESTI KÜMME SUUREMAT LINNA linn maakond elanike elanike 2000.a. 2008. / 2010 arv arv elanike Eestlas- 1989.a. 1998.a. arv te % 1
sirgjoontest piirid – hüpoteeti-lised mõjualad Kõiki objekte käsitle-takse võrdsetena – seega oluline, et kaasataks sama suurusjärgu objektid Samuti oluline, et need objektid oleksid samaaegsed XTENT modelleerimine Põhimõte: territooriumide määratlemisel arvestatakse keskuse suurusega Hierarhilise analüüsi võimalus – eelda-takse, et suur keskus domineerib lähedal-asuva väiksema üle (vrd nt tänapäeva satelliitlinnad) Võimalus arvestada geograafilisi piire Võimaldab luua hüpoteetilisi poliitilisi kaarte Kirjalikud allikad • Vanade kõrgkultuuride puhul säilinud erinevatele materjalidele kirjutatud tekste (savitahvlid, Egiptuses papüüros, raidkirjad jne) • Mündimaterjal kui oluline allikas – dateeritud teave valitsejate kohta • Kroonikad Probleemkohad: 1) kirjaosakus seotud kõrgklassidega -> nende vaatenurk esindatud
Teenindusettevõtetel on kõige parem asuda nendes linnades, kus on palju inimesi. Nii on ettevõtetel palju kliente. Seetõttu on taasiseseisvunud Eestis paremas olukorras suured linnad ja halvemas olukorras väiksemad linnad ja maapiirkonnad. Vaid suurte linnade läheduses asuvate väikelinnade ja maavaldade olukord on parem, sest nende elanikud saavad tööl käia suurtes linnades. Kõige paremas seisus on Tallinna ümbruse väikelinnad ja satelliitlinnad. Tallinna ümbrusesse on rajatud ka palju uusi elamurajoone, mis koosnevad peamiselt ühepereelamutest. Kui nõukogude perioodil ehitas riik peamiselt suuri paljukorterilisi paneelmaju ja inimesed ise ehitasid vähe, siis nüüd ei ehita riik enam üldse ning inimesed ehitavad omale väikeseid ühepereelamuid. Siiski on rahvaarv langenud peaaegu kõikides asulates. Selle põhjuseks on asjaolu, et sündide arv on Eestis kiiresti kahanenud, seda nii linnas kui maal
Sellega kaob mulla loomulik funktsioon. Sellel alal ei toimu enam orgaanilise aine produktsiooni, kaob aineringe. Inimkonna arenedes on selline protsess loogiline ja vältimatu. WCS (World Conservation Strategy) ja WSP (World Soil Policy) programmi SOS (Save Our Soils) järgi tuleb vähendada viljaka maa kasutamist ehitamiseks mitmekorruselised majad, ehitamine maa alla, mitmekorruseline liikumine (teed), satelliitlinnad (tootmispiirkond elurajoonidest lahus). Ei tohiks ehitada maju keset põldu, vaid vähem viljakale maale. Üks elektripost lülitab välja 2 m2 maad. Degradatsioon on ka põhukuhjade jätmine põllule paljudeks aastateks. Karjäärides pööratakse kogu maa pahupidi. Kaevanduste laed langevad sisse, mille tagajärjel muutub reljeef ja veereziim. Lääne- ja Põhja-Eestis kivide korjamisega suurenevad kivikuhjad. Eestis on üle 1 milj. ha kividega risustatud maid.
kesklinnas töötavad. Teised väiksemad asulad maal, samuti ainult elamurajoonidena mõeldud. Londoni linnaplaan 1944. a. (Abercombie) on samuti inspireeritud Howardi aedlinnade ideest. Londoni kaootilisele laienemisele pandi piir linnalähedaste alade tsoneerimisega. Kesklinn, selle ümber nagu ringid veepinnal: eeslinnad, siis roheline vöönd, millest rohelised kiilud kesklinna suubuvad. Väljaspool rohelist vööndit satelliitlinnad, 20-35 miili kaugusel Londonist, igaüks maksimaalselt 60 000 elanikuga. Ka vanade ja uute rajoonide ja asulate ümber planeeriti rohelised vööd. Liiklus lahendati ringteede abil, millega ristuvad neid ja kesklinna ühendavad kiirteed. Selle plaani järgi ehitati veel 60-70-ndatel aastatel, ning kontseptsioon sai tuntuks terves maailmas. Hellerau aedlinn, Dresden Karl Schmidt (1873-) & arh. Richard Riemerschmid (1868-1957) & arh. Heinrich Tessenow (1876-1950)
annaabi.ee 
