REMBRANDT ANNA-MARIA OTSA ELUST • SÜNDIS 15. JUULI 1606 LEIDENIS • SURI 4. OKTOOBRIL 1669 AMSTERDAMIS • HOLLANDI MAALIKUNSTI TUNTUIM ESINDAJA AUTOPORTREE SASKIAGA • 1637 • ÕLIMAAL LÕUENDIL • REMBRANDTI ON KUJUTATUD NOORE PIDUTSEVA MEHENA NING SASKIAT PROSTITUUDINA DOKTOR TULPI ANATOOMIALOENG • 1632 • REMBRANDTI ESIMENE GRUPIPORTREE NING ESIMENE TÖÖ, MILLE TA SIGNEERIS OMA TÄISNIMEGA • KUNSTNIK TÕESTAS MAALIGA ENDA MEISTERLIKKU VALGUSE KÄSITLEMISE OSKUST NING TÕI VALGUSE ABIL ISIKUPÄRASELT ESILE KIRURGIDE NÄOD BELSATSARI PIDUSÖÖK • 1935 • ÕLIMAAL LÕUENDIL • DANAE • 1636 • ÕLIMAAL LÕUENDIL • • ÖINE VAHTKOND • 1642 • PEETAKSE TEMA KUULSAIMAKS TEOSEKS JUUDI PULM • 1665
Rembrandt tegi selle töö, et esitada isiklik versioon kadunud poja kohta, keskendudes tegelase eluperioodile, mille täitsid isalt saadud vara raiskamine ja mitmesugused kiusatused, kaasa arvatud alkohol ja prostituudid. Modellideks on Saskia ja Rembrandt ise. Seda võtet kasutasid Jan Steen ja mitmed teised kunstnikud, et muuta stseen vaatajale lähedasemaks. Rembrandti on kujutatud noore pidutseva mehena ning Saskiat prostituudina, kes leplikult talub oma kaaslase vulgaarset käitumist. Mees hoiab põlvel istuvat naisterahvast nii, et oleks lihtsam patsutada tema ümarat tagapoolt. Mõlemad on elegantselt rõivastatud, naisel on väljaõmmeldud siidkleit ja mehel austria-stiilis sulega kübar, mõõk vööl ning põlvpükstega sobiv narmastega kaunistatud vammus. Liiderlik ilme näol ja kasimata hambad paljastatud,
1634. aastal abiellus kunstnik oma jõuka patrooni sugulase Saskia van Uylenburghiga. Rembrandt on üks Amsterdami otsituim meister ja abielu rikka pruudiga annab talle kadestamisväärse majandusliku positsiooni, mis omakorda kindlustas kunstniku Hollandi kõige rikkama klientuuriga. 1630. aastatel valmib Rembrandtil terve suur seeria portreesid Saskiast, kes oli kunstniku lemmikmodell. Maalil, millel nimeks Flora, kujutas Rembrandt Saskiat natuke enne poja Tituse sündi. Sama huvitav maal on ,,Autoportree Saskiaga". Tõstes pokaali, pöördub kunstnik nende poole, kes pilti vaatavad, nagu paluks ta vaatajatel jagada enese piiritut õnne ja rõõmu. Perioodi 1632- 1642 võib nimetada Rembrandti loomingus barokseks ajaks. Tema mütoloogilised ja piiblikompositsioonid paeluvad oma hoogsa dekoratiivse struktuuriga, kostüümide kuhjatud rikkuse ja teatava välise efekti taotlusega. Õnneks pääseb Rembrandt
maalid ja seal oli tunda ka ligimese armastust. Polnud oluline inimese väline ilu, vaid sisemine hingeelu. Väga palju teinud autoportreesi, peamiselt ajal kui tal endal oli raske. Saavutab 17.sajandil väga kiirelt kuulsuse. Tema õnnelik abiellu ja edu kajastuvad ka tema tööödes. Peetakse ka protestanliku kristuse parimaks maalijaks- ta ei maalinud vaid züseed vaid paneb ka enda poolt juurde. Leiab suurt tunnustust grupiportreedega. Peale seda maalib peamiselt portreesi, eriti oma naist Saskiat. Varasemartes töödes on tunda Itaalia barokki mõju, maalib ka mütoloogiaga seonduvat „Dayanee“. 1642 naine sureb ja tal hakkavad majanduslikud raskused, aga saavutab oma loomingu tipu. Kuni surmani maalib hingeelu, mitte peeneid poose. NTKS: „Püha perekond“. „Öine vahtkond“- suuremõõtmeline ja peetakse murranguks tema loomingus. Dünaamiline, ebatavaline, Hollandi vabadussümbol. Viimased maalid on loomingu tipuks, lihtsalt ja monumentaalsed
REMBRANDT HARMENSZ VAN RIJN (1606-1669). Ta maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel, kuid tema tähelepanu keskpunktis oli alati inimene oma psüühika ja meeleoludega. Kunstnik väljendab end peamiselt heledate ja tumedate toonide astmestamise teel. Tema lemmikvärvideks on pruun ja helekollane. Rembrandt võitis suure tunnustuse 1632. aastal grupiportreega "Dr Tulpi anatoomia-loeng". Järgnevatel aastatel maalis ta palju oma naist Saskiat, mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab elurõõm, toredusküllus, ja soojad kuldsed toonid ("Danae", "Autoportree Saskiaga"). Pärast naise surma hakkas Rembrandt tegema hiigelsuuri grupiportreesid. 1649. aastal valmis töö "Öine vahtkond", mille mõõtmed on 3,87 X 5,02 m. Rembrandt maalis oma viimastel eluaastatel peamiselt piibliteemalisi maale. Rembrandt oli kuulus ka graafikuna, tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis
muljetavaldavamaks ja painavamaks (Piper 2006: 217). Abikaasa mälestuseks maalis Rembrandt maali ,,Püha perekond"(1645). Hämmastab see, et kunstnik kasutab siin heledaid toone, väljendades sellega veendumust, et elu ja surm on lahutamatud ja surm liidab kunagi kõik inimesed taevastes avarustes uuesti kokku (Raud 2005: 72-73). Uue valguse tõi tema ellu Hendrickje Stoffels, kes ilmus majja teenijannana. Kuigi Rembrandti jaoks ei suutnud keegi Saskiat asendada, sai sensuaalsest ja leebest Hendrickjest tema tõeline kaaslane. Rembrandt ei abiellunud temaga, mitte üksnes tema madala päritolu tõttu, vaid ka kartusest jääda ilma Saskia testamendiga lubatud pärandusest (Ricketts 2006: 10). Ka loodusest otsis Rembrandt troosti, just 1640-50 lõi ta enamiku oma maastikest. Need on meeleolult sügavdramaatilised ja uppuvad kõige salapärasemasse heledasse-tumedasse (Vaga 2004: 589). 1649. aasta suvel algas Rembrandti jaoks raske periood
kompositsioone ja teostas oforte mitmesugustel teemadel, varjutab ometi tema portretistikuulsus tolle ajajärgu muu loomingu. Tellijaid võlus Rembrandti oskus ühendada inimeses pidulikult esinduslikku hoiakut loomulikkusega, kunstniku võime välja tuua inimese isikupära meeldesööbiva selgusega. Pidevaks modelliks oli Rembrandtile tema noor naine Saskia ja samuti ta ise. Vähesed kunstnikud on endast nii palju autoportreid maalinud, kui seda tegi Rembrandt. Ta kujutas ennast ja Saskiat väga mitmel viisil, käsutades erinevaid pildiformaate ja kompositsioonilisi võtteid. Vahelduvad riietus, peakatted ja mitmesugused aksessuaarid. Just nendes portreedes näib Rembrandt kõige rohkem fantaasiat ilmutavat. . Nagu enamikus tolle aastakümne töödes, nii valitseb ka selles teoses („Autoportree Saskiaga“) pidulik põhitoon. Dekoratiivsed draperiikangad langevad toredusküllaste voltidena, rõivaste siidi ja brokaadi matt läige mängleb valguse käes vahelduva
HARMENSZ VAN RIJN (1606-1669). Ta maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel, kuid tema tähelepanu keskpunktis oli alati inimene oma psüühika ja meeleoludega. Kunstnik väljendab end peamiselt heledate ja tumedate toonide astmestamise teel. Tema lemmikvärvideks on pruun ja helekollane. Rembrandt võitis suure tunnustuse 1632. aastal grupiportreega "Dr Tulpi anatoomia-loeng". Järgnevatel aastatel maalis ta palju oma naist Saskiat, mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab elurõõm, toredusküllus, ja soojad kuldsed toonid ("Danae", "Autoportree Saskiaga"). Pärast naise surma hakkas Rembrandt tegema hiigelsuuri grupiportreesid. 1649. aastal valmis töö "Öine vahtkond", mille mõõtmed on 3,87 X 5,02 m. Rembrandt maalis oma viimastel eluaastatel peamiselt piibliteemalisi maale. Rembrandt oli kuulus ka
annaabi.ee 
