harjasega, vaid kolmest lülist koosnevad tundlad peenikesed, mõnikord väga pikad või pikemad, vähemalt 7-lülilised mitmesuguse kujuga ületades isegi looma keha pikkuse. Tundlad on lühikesed, Jalgu on kolm paari kõik on hästi arenenud TIIVAD ARENG eestiivad moodustavad sarvjad või nahkjad tiheda soonestusega kattetiivad, vaegmoone tagatiivad kilejad ja puhkeasendis kaetud kattetiibadega. Tiibu on kaks paari vaegmoone Tiivad on ühepäevikulistel kolmnurksed, vaegmoone tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad. Tiivad on kilejad, tiheda soonestusega. vaegmoone Tiivad on nad kaotanud parasiitse eluviisi tõttu.
Alati on soovitav hooldada käsi, et nende välimus oleks kogu aeg meeldiv. KÜÜNE EHITUS. Küüned kaitsevad tõhusalt kahjustuste eest pehmeid sõrme- ja varbaotsi, mida me pidevalt kasutame. Küüs koosneb küüneplaadist, küünevallidest, küüneloozist, küünenahast, küüne kasvutsoonist ehk maatriksist ning lunulast. 4 millimeetrit küünest on naha all peidus. Uute rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures. Küüs tekib naha läikekihist. Nad on sarvjad nahamoodustised. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas. Pilt 1: küüne põhianatoomia Pilt 2: Sõrme ristlõige Küüneplaat- küüneplaat kinnitub tugevalt küüneloozile, ta on 0,5-1 mm paks, sileda pinnaga. Ning läbitav vedelikele. Küüneplaat koosneb keratiinist valgust, mida leidub ohtralt ka juustes ja nahas ning seal võib eristada umbes 25 tihedalt pakitud rakukihti, mis tagavad küünele tugevuse, teravuse, painduvuse ja elastsuse
Koda on harilikult kitsa plaadikese kujuline. Vaid keeritsseepial seepjaliste alamseltsist on koda spiraalse ehitusega. Kahelõpuseste silmad on peaaegu sama täiusliku ehitusega kui kõrgematel selgroogsetel. Mõnel süvaveekalmaarilistel on varrelised või teleskoopsilmad. Vaid ühel kaheksahaarmeliste liigil on silmad täielikult taandarenenud. Silmade taga paiknevad erilised haistmiselundid. Kombitsaid on kas 8 või 10. Nad on varustatud iminappadega. Lihaselises neelus on sarvjad lõuad. Hõõrel on enamasti hästi arenenud. Mõnedel süvaveelistel kaheksahaarmelistel on hõõrel aga taandarenenud. Munad on harilikult siledad. Munad kinnituvad suurte kimpudena veealustele esemetele. Kahelõpusesed on osalt pelaagilise ning osalt põhjalähedase eluviisiga. Kõik nad on röövloomad. Väljasurnud liikide arv koos nüüdisajani elama jäänud liikidega ei ületa tuhandet. 15 KOKKUVÕTE
peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini. Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes nelja millimeetri ulatuses on küüs naha all peidus. See osa küünejuurest, mille läheduses on valkjas poolkuukujuline piirkond, nimetatakse luunuliks. Küüs tekib naha läikekihist. Kutiikul on 3
peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini. Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes nelja millimeetri ulatuses on küüs naha all peidus. See osa küünejuurest, mille läheduses on valkjas poolkuukujuline piirkond, nimetatakse luunuliks. Küüs tekib naha läikekihist. Kutiikul on 3
raid 8 Haid – käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid – keha dorsoventraalselt lamendunud, saba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. N Mõrtsukhai, tömpnina-hallhai, liivhai, vaalhai, koerhai, harilik saagrai/hai ehk saagkala KLASS KIIRUIMSED rohkesti luid, ujupõis, uimi toetavad luulised või sarvjad kiired, nahas tõelised soomused, puudub hingats, lõpusepilude vaheseinad taandunud, südames arterioossibul N ogalik, ronikala Kehakuju tüübid:• Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu)• Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).• Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala)• Dorsoventraalselt lamendunud (rai, lest)• Madujas (angerjas, merinõel, mureen) • Lintjas (lintsaba)• Kerajas (kerakala)• Nõeljas (merinõel)
Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid Haid käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid keha dorsoventraalselt lamendunud, sba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. 16.3.4. Klass kiiruimsed 1. rohkesti luid 2. uimi toetavad luulised või sarvjad kiired 3. nahas tõelised soomused, puudub hingats 4. lõpusepilude vaheseinad taandunud 5. südames arterioossibul Keha käävjas, külgedelt lamendunud, paarilised ninaavad, silmad suured, küljejoon, lõpuseid katavad lõpusekaaned. Kõrgermate kiiruimsete selgroog koosneb luulistest selgroolülidest. Seedekulgla lõpeb pärakuga. Hingamiselunditeks kopsud ja ujupõis. Lahksugulised. Kehakuju tüübid:
Selgrootute keha ei kata nahk. Silmi võib olla mitmeid ja erineva ehitusega. Selgrootute kuulmiselundid on igal liigil erinevad. Maitsmiselund ei ole suuõõnes. Kombivad tunnaldega, kombitsatega. Paljunevad vegetatiivselt, kuna nad on madalalt arenenud. Selgrootuid on ligi 10 miljonit, mitmeid kordi rohkem kui selgroogseid. 46. KALADE ÜLDISELOOMUSTUS Kalad on vee-eluks kohastunud selgroogsed loomad. Kala keha on valdavalt lapik, külgedelt kokku surutud. Kala keha (nahka) katavad sarvjad soomused. Kehapinna muudab libedaks nahas paiknevate limanäärmete poolt eritatud lima. Kalad liiguvad vees oma keha kord ühe, kord teise külje suunas painutades. Liikumisele aitavad kaasa kehal paiknevad uimed, eriti tugev on sabauim. Ujumist soodustab kehaõõnes asuv ujupõis. Kala luustik on toeks kerelihastele ja kaitseks siseelunditele. Selle põhiosadeks on kolju, lüliline selgroog, uimeluud ning selgroolülidele kinnituvad roided.
annaabi.ee 
