Andrese ja Pearu iseloomude erinevused põhjustasid nende vahel palju tülinorimisi ja kohtuskäimisi. Seal käidi tegelikult ainult pisiasjade pärast. Kord oli asi maa piiride panekus, kord selles, et kellegi rukis oli ära rikutud. Kohtus käisid mõlemad mehed ainult enda õigust taga nõudmas. Andres püüdis seda teha tõega, Pearu aga valega. Kahjuks sai Andres varsti aru, et õigus ei pruugi alati õiglus olla. Soov kõigest hingest erineda sarnastab rohkem kui soov sarnaneda. Erinemissoov väljendub aga teineteise iga hinna eest ületrumpamises. Teist üle trumbata saab aga vaid ühistes väärtushinnangutes, mida mõlemad jagavad. Andrese visa töö, jonnakus, tõsisus, kangus ja Pearu kiuslikkus, jonnakus, auahnus ja alkoholi liigtarbimine ja mitteusk ning mõlema soov parem olla teisest, teevad neist meestest täpselt tüüpilise eestlase olemuse, sest kõik see ongi iseloomulik ühele eestlasele.
läikivad ja lopsakad nagu mustade kitsede karv. Suulamlanna "huuled tilguvad kärjemett" ja tal on "keele all mesi ja piim". Kärjemesi on palju maitserikkam ja magusam kui mesi, mis on lahtiselt õhu käes olnud. See võrdlus ja niisamuti ka mõte, et mesi ja piim olid neiu keele all, rõhutavad suulamlanna sõnade headust ja meeldivust. ,,Tema silmad on nagu tuvid veeojade ääres, piimas pestud". Neiu räägib oma armastatu ilusatest silmadest. Arvatavasti sarnastab ta poeetiliselt tumedat silma vikerkesta, mis on ümbritsetud silmavalgega, end piimas pesevate sinakashallide tuvidega Saalomon võrdleb suulamlanna kaela "elevandiluust torniga". Varem tegi Saalomon tüdrukule sellise komplimendi: "Su kael on nagu Taaveti torn". Torn on pikk ja sale ning elevandiluu on sile. Saalomon on vaimustuses tüdruku kaela saledusest ja siledusest Kokkuvõtteks võib öelda, et armastus on midagi rohkemat kui liblikad kõhus või aeg-ajalt
oma vankriga Andrese rukkipõllule sõita. Sauna-Madis ütleb:,,Elame siin nagu kärbsed sitahuniku otsas." Need kaks kärbest ongi Andres ja Pearu, kes tahavad teinteisest ülekõige erineda, aga palju ühel kärbsel ikka teisest erineda annab? Kahe mehe sarnasust näitab hästi ka nende piibusuitsetamise kirjeldus, ainsaks vaheks on see, et üks hõõrus sülje laiali jalaga, teine mitte. Soov kõigest hingest erineda sarnastab rohkem kui soov sarnaneda. Erinemissoov väljendub aga teineteise iga hinna eest ületrumpamises. Teist üle trumbata saab aga vaid ühistes väärtushinnangutes, mida mõlemad jagavad. Autor ise on öelnud: "Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja." Raamatuski on ta toonud välja kaks vastandit Andrese ja Pearu näol. Teoses peituv moraal jõuab kõigini erinevalt, aga enne kui hakata Pearu kombel kohe troonile ronima
pidanud: ,,Kuningas on surnud! Elagu kuningas!" III Kõlakujundid põhinevad kahe või enama sõna, hääliku, häälikuühendi kooskõlal. Heakõlalisust nimetatakse eufooniaks, ebakõla kakofooniaks. Algriim Alliteratsioon on sama kaashääliku kordus. Assonants on sama täishääliku kordus. Ajast karmist, kaunist ja kallist. (Ralf Parve luulekogu pealkiri) 1) kolmekordne algriim (alliteratsioon ja assonants); 2) algriim seob fraasi tervikuks (pearõhulise silbi vokaal a sarnastab); 3) käändelõpp st sarnastab ja seob; 4) kolm omadussõna on i-tüvelised; 5) sõnavälde gradatsioonis Ajast I v karmist II v, kaunist III v ja kallist III v. 6) sõnaliigiliselt: nimisõna, omadussõna, omadussõna, ss, omadussõna; 7) kujuneb sünonüümsussuhe: karm kaunis kallis; 8) karm negatiivne, kuid kaunis ja kallis positiivne. Häälikuline külg on kooskõlas sisuga. Häälikud iseenesest ei ole ilusad ega inetud. Häälikutel puudub iseseisev tähendus. NB
töökindlustus jms, kuid kes keelduvad jagamast selle koormisi liikmemaksude maksmisel jne. Ausa mängu kohustuse heakskiitmine ühises praktikas osalejate poolt peegeldub selles, et nad tunnistavad teiste püüdlusi ja huve, mida püütakse ühises tegevuses ellu viia. Edasi toob autor välja ausameelsena mõistetud õigluse konseptsiooni mõned omadused, võrreldes neid klassikalises utilitarismis. Kontseptsioon sarnastab, õigluse heatahtlikkusega ning viimase omakorda kõige tõhusama institutsioonide korraldusega üldise heaolu edendamise eesmärgil. Õiglus on teatud liiki efektiivsus. Erinevused indiviidide vahel pannakse hariduse ja kasvatuse juhuslikkuse arvele ning neid ei peaks arvesse võtma. See eeldus annab koos kahaneva piirkasulikkuse eeldusega tulemuseks prima facie argumendi võrdsuse kasuks, nt võrdsus sissetulekute jaotumises mis tahes ajaperioodi jooksul, jättes
Jaan Kross nägi kroonikakirjutajast jutlustajas Balthasar Russowis oma teist ja samas kõige sügavamat mina, keda ta järgnevas loomingus teosest teosesesse erinevates kehastustes ikka ja jälle läbi kirjutas. Otsides paralleele eesti kirjandusest viitaksin Tammsaarele ja Ristikivile. ,,Sinuhe'' filosoofilises koes on Tammsaarelikku skepsist ja pessimismi. Kirjanikena on nad tiirelnud erinevatel orbiitidel, üks talupojamaailmast võrsunud mõtleja, teine pastori pojana. Ristikiviga sarnastab Waltarit Sinuhe kui ,,igavese ränduri'' motiiv, samuti Ristikivi ajaloolistes romaanides kujutatavate sündmuste ja inimsuhete ehedus. ,,Sinuhe'' romaanile viitavaid detaile on Josephines ehk Fine'is, keda minajutustaja kahe aastatuhande vanuses muinashauas suudleb, võib leida Neferneferneferi deemonlikkust, naist, kelle olemus olevat Fine'i isa, van Brooklyni sõnul vanem kui meie usk. Fine meenutab ka süütut Mineat ja Sinuhe poja ema Meritit. Muuseas hoiatab van Brooklyn, nagu hoiatasid
Kärbeste individuaalsuse mõistmiseni on inimkonnal veel pikk tee käia. Sitahunnik on kärbestest ja nende tundeelust hoolimata ikka üks ja seesama. Neidsamu sõnu, ,,istume siin nagu kaks kärbest sitahunniku otsas", pruugib märksa hiljem ka Pearu ise (lk 170). Kahe mehe sarnasust vahendab hästi ka nende piibusuitsetamise kirjeldus (lk 38), ainsaks vaheks see, et üks hõõrus jalaga sülje laiali, teine mitte. Soov kõigest hingest erineda sarnastab enam kui soov sarnaneda. Erinemissoov väljendub teineteise iga hinna eest ületrumpamises. Teist üle trumbata saab aga vaid ühistes väärtushinnangutes, mida mõlemad jagavad. Stabiilne ühiskond saabub siis, kui enamik inimesi ühe ja sellesama püüdmise peal väljas on ning sellesama püüdmises samaaegselt igati erineda soovivad. See loob sotsiaalse gravitatsiooni ning hoiab tõmbe- ja tõukejõud omavahel tasakaalus. Sel
annaabi.ee 
