Kataboolsete ja anaboolsete radade peenregulatsioon on ka erinevalt organiseeritud. 55. Lihaskoe biokeemia, keemiline koostis ja kontraktsiooni mehhanism Lihaskude - moodustab <40% imetajate kehamassist, Sisaldab 72-78% vett, 18-22% valku, 0,5-3,5% lipiide, 1-1,7% lämmastikku sisaldavaid ekstraktiivaineid, 0,7-1,7% lämmastikuta ekstraktiivaineid, 0,8-1,8% mineraalaineid. Lihaskiud - lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100μm, pikkus võib ulatuda üle 10 cm, koosneb müofibrillidest. Kontraktsiooni mehhanism: 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne AP näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil ja sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4
onn võtmereaktsioonide puhul kaudne ja pöördprotsess toimub raku teises kompartmendis. Kataboolsete ja anaboolsete radade peenregulatsioon on ka erinevalt organiseeritud. 55. Lihaskoe biokeemia, keemiline koostis ja kontraktsiooni mehhanism Lihaskude - moodustab <40% imetajate kehamassist, Sisaldab vett, valku, lipiide, lämmastikku sisaldavaid ekstraktiivaineid, jne Lihaskiud - lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100m, pikkus võib ulatuda üle 10 cm, koosneb müofibrillidest. Kokkutõmbavas skeletilihases annab piimhappe moodustumine ja vabanemine lihastele võimaluse toota ATP-d hapniku puudumisel ja nihutab laktaadi metaboliseerimise koormuse lihastelt muudele organitele. Maks muundab aktiivses lihases toodetud laktaadi uuesti glükoosiks (glükoneogenees). Kontraktsiooni mehhanism (kookutõmme): 1
Kataboolsete ja anaboolsete radade peenregulatsioon on ka erinevalt organiseeritud. 50. Lihaskoe biokeemia: keemiline koostis, kontraktsiooni mehhanism. Lihaskude - moodustab <40% imetajate kehamassist, Sisaldab 72-78% vett, 18-22% valku, 0,5-3,5% lipiide, 1-1,7% lämmastikku sisaldavaid ekstraktiivaineid, 0,7-1,7% lämmastikuta ekstraktiivaineid, 0,8-1,8% mineraalaineid. Lihaskiud - lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100m, pikkus võib ulatuda üle 10 cm, koosneb müofibrillidest. Kontraktsiooni mehhanism: 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne AP näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil ja sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4
ensüümi reguleeritakse allosteetiliselt) 55. Lihaskoe biokeemia: biokeemiline koostis, kontraktsiooni mehhanism Lihaskude moodustab <40% imetajate kehamassist. Sisaldab 72-78% vett, 18-22% valku, 0,5-3,5% lipiide, 1- 1,7% lämmastikku sisaldavaid ekstraktiivaineid, 0,7-1,7% lämmastikuta ekstraktiivaineid, 0,8-1,8% mineraalaineid. Lihaskiud- lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100µm, pikkusvõib ulatuda üle 10cm, kooseb müofibrillidest. Kontrakstsiooni mehhanism: 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne AP (aktsioonipotentsiaal) näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4
sisaldavad lisaks ka vimentiinist intermediaarseid filamente), analoogideks Z-membraanidele Kontraktiilsed filamendid asetsevad raku pikitelje suhtes põiki kontraktsioon viib raku lühenemisele ja tuuma väändumisele korgitseri laadselt Silelihasrakkudes puudub T-süsteem ja impulsside levimine toimub kaveoolide abil, mis on rakusisesteks põiekesteks – kaveoolid on ühenduses sarkolemmiga, aga ka sarkoplasmaatilise retiikulumiga Arvatakse, et see süsteem talitleb analoogselt T-süsteemile tagamaks kaltsiumiioonide liikumise sarkoplasmasse NEURONI RAKUKEHA JA JÄTKETE EHITUS. NÄRVIKIU MÕISTE. Närvikoe struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks on närvirakk e neuron, mis on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks Teistest rakkudest erinevad neuronid sellepoolest et sisaldavad jätkeid – aksonit ja dendriite
Need on lihase käivitusimpulsid. Tundenärvide lõpmed seostuvad lihase eriliste retseptoraparaatidega, mis paiknevad peale lihase ka kõõluses neid nim. proprioretseptoriteks. Lihas on rikkalikult kapillaaridega varustatud. Need paiknevad piki lihaskiudu ning moodustavad omavahel ühinedes silmusvõrgu lihaskiudude ümber. Lihase jõudeseisundi puhul on enamik kapillaaridest suletud. Töö ajal suureneb avatud kapillaaride arv mitmekordseks. Lihaskiud on kaetud õhukese elastse kilega sarkolemmiga. Lihaskoe sisemuses paiknevad arvukad tuumad, mitokondrid ja teised organellid, samuti ka pisikestes kanalikeste ja õõnete keeruline süsteem sarkoplasmaatiline retiikulum. Kontraheeruvaks moodustiseks on lihaskius pikad niitjad müofibrillid, mis ulatuvad kiu ühest otsast teiseni. Üksteisest eraldab neid sarkoplasma õhuke kiht. Lihaskiudude ja lihase kui terviku funktsioon avaldub pinge arendamises ja lühenemises. Kontraktsioon kindlustab organismi lõputult mitmekesise talitluse,
peamiseks valguks müosiin, teistes (peenemates) aga aktiin. Lihase kokkutõmme on müofibrillide lühenemise tagajärg, mis omakorda tuleneb aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisest üksteise vahele. Lihasrakule spetsiifilised organellid on müofibrillid, millel põhineb lihaste kontraktiilsus ehk kokkutõmbevõime. Müofibrillid on niitjad valgulised moodustised, mis kulgevad piki lihaskiudu ning täidavad suurema osa rakusisesest ruumist. Sarkoplasma valgud – Lihasraku sisemust, sarkolemmiga ümbritsetud ruumi, täidab viskoosne vedelik, mida nimetatakse sarkoplasmaks. Sarkoplasma sisaldab lahustunud valkusid, mineraalaineid, glükogeeni, lipiide ja palju teisi aineid, sarkoplasmas paiknevad kõik lihasraku organellid. Membraanide valgud – Vahetult endomüüsiumi alla jääb lihasraku plasmamembraan ehk sarkolemm. Sarkolemm ümbritseb lihaskiudu, selle otstes ühineb ta aga kõõlustega. Z-liinid on valgulise koostisega mambraanjad moodustised, mis läbivad müofibrille
annaabi.ee 
