Indoeuroopa keelkond Romaani allrühm Kristina Põldmaa 9b Romaani keelte hulka kuuluvad: Itaalia keel Prantsuse keel Hispaania keel Portugali keel Rumeenia keel Romansi keel Katalani keel Provansi kelle ehk oksitaani keel Galeegi keel Leoni keel Korsika keel Sardi keel friuuli keel Ladiini keel Itaalia keel Italiano Itaalia tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,z Võõrtähed: j,k,w,x,y http://www.youtube.com/watch? v=J1VnrTrKalM Prantsuse keel Français Prantsuse tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,j,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,x,y,z http://www.youtube.com/watch? v=DqwzvtjeYBQ prantsuse Hispaania keel Español Hispaania tähestik: a (a),b (b), c (tsee) ch (te), d (de), e (e), f (efe), g (hhe), h (ate), i
Religioon 87,8 % Itaalia elanikest peab ennast roomakatoliiklasteks. Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud riigis moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Ülejäänud rahvast on teise usku või ateistid (mitteusk). Rahvastik Itaalia rahvastik on põhiliselt ladina päritolu, kuid seal on ka palju kreeklasi ja araablasi. Itaalia rahvas on väga kiindunud oma kommetesse ning peaaegu kõik elanikud räägivad itaalia keelt. Itaalias räägitakse veel prantsuse, saksa ja sardi keelt. Kaks kolmandikku ehk 67% itaallastest elavad linnades, põhiliselt tööstuslinnades. Lõuna-Itaalias elab suurem osa inimesi maakohtades. Rahvastiku tihedus on 197 elanikku/. Seal on 94% rahvast itaallased ning ülejäänud 6% on muud rahvad. Itaalia on Euroopas rahvastiku arvult viiendal kohal (60 200 060 elanikku), kuid demograafilised ülevaated näitavad, et inimeste arv vanuses üle 65 aasta on Euroopa kõrgeim
6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks. 4. Keelte geneetiline sugulus ja tüpoloogia Roomani keeled on sugulusses itaalia, ladina, rumeenia, hispaania ja prantsuse keelega. Algkeel ld k. J.Greenbergi „seriaalitüüpoloogia“ SVO-subjekt-verb-objekt, Pr-prepositsioon, NG-1) V+objekt, ld k OV, rom k Vo 2) ns-os (n+adj) ldk vasakule aks mees, rom k paremale mees paks
Ditalini lisci– pehme variant eelmisest Elicoidali– pikemad torukesed Fagiolini – aedoakauna kujuline pasta Farfalle – liblikakujuline pasta Fusilli – spiraalikujuline pasta (Joonis 2) Fusilli integrali – täisteranisuspiraalid Fusillata casareccia – kruvikujuline pasta Gnocchi – teokarbid Gnocchi integrali – täisteranisust teokarbid Gnocchetti sardi– sardiinia teokarbid Lasagne doppia riccia – sakilise servaga lasagneplaat 7 Lasagne verdi – spinatiga roheliseks värvitud lasagneplaat Lingue di passero – jämedamad spagettid Linguine, Bavettine – eelmise peenem variant Lumache rigate grandi – suured ribilised teokarbid Macaroni – jämedad torukujulised pastad Joonis 2. Fusilli pasta. 3. Juust
Teda on nimetatud Igaveseks linnaks, sest ta on väga vana. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa – arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia – piirile. Rooma Pindala on 1 285 km² ning 2013. Aasta seisuga oli Roomas 2 651 040 elanikku. 2009. Aasta seisuga koosnes 9,5% elanikkonnast välismaalastest. Keeled: itaalia keel (riigikeel), saksa, prantsuse, sardi jt. Rahaühikuks euro. Rooma Leonardo da Vinci Fiumicino lennujaam asub linnakeskusest 32 km kaugusel. Linna pääseb rongi, bussi või taksoga.Linna pääseb kahe rongiga: ekspressrong Leonardo da Vinci liikleb poole seitsmest hommikul kuni poole kaheteistkümneni õhtul (viimane rong linna) 35-minutilise intervalliga lennujaama ja Termini jaama vahel. Linnarong FM1 viib lennujaamast Tiburtinasse, Fara Sabinasse, Poggio Mirtetosse ja Ortesse. Intervall 15 minutit
Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Sveitsis ja Põhja-Itaalias. Sveitsis nimetatakse romansiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks. dialektid, mida loetakse vahel keelteks: franko-provantsaali, gaskooni. 17. veebruar Erinevates käsitlustes on keele kõnelejaskonda määratletud erinevalt. Üks romaani keel on kaväljasurnud keel dalmaatsia keel. See oli ka ladina keelest väljakujunenud keel ja seda kõneldi kuni 19. sajandi lõpuni Balkani poolsaare loodeosas, just Aadria mere äärses piirkonnas
· http://www.fennougria.ee/index.php?id=10529 · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10585 · http://www.fennougria.ee/index.php?id=10583 · http://www.estonica.org/index_est.html · http://www.erm.ee/?node=779 · http://www.suri.ee/ohuur/karjala.html 12 Huvitavat informatsiooni teistest vähemusrahvastest: Sardid Sardid ehk sardiinlased on rahvas Itaalias Sardiinia saare keskosas. Neid on umbes 1,5 miljonit. Nad kõnelevad sardi keelt. Baskid Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal. Hispaanias paiknevas Baski autonoomses piirkonnas elab tänapäeval üle 2 miljoni inimese ja neist neljandik oskab baski keelt; Prantsusmaa baski alal elab veerand miljonit inimest ja baski keele oskus on veelgi madalam. Baski keelt valdab ka umbes 70 tuhat Ameerika mandrile väljarännanud baskide järglast. Udmurdid Allikas: Vikipeedia Mine: navigeerimiskast, otsi 13
annaabi.ee 
