India Kultuur Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, Induse jõe orus 3300-1300 eKr (tippaeg 26001900 eKr), India varaseim kõrgkultuur.[3] Induse kultuuri nimetatakse vahel ka Induse oru tsivilisatsiooniks või Harappa kultuuriks selle ühe peamise asula järgi. Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimesid "Induse Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" või "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon; viimane neist põhinebGhaggar-Hakra jõe samastamisel "Rigvedas" "Nadistuti suktas" mainitud Sarasvati jõega, kuid see oletus on lingvistiliselt ja geograafiliselt vaieldav. Induse kultuur koondus Induse jõeoru ümber ja Pandzabi regiooni, hõlmates ka Ghaggar- Hakra jõeoru ning Gangese ja Yamuna jõgede vahelise ala. Harappa kultuuri nimi tuleneb tõigast, et kultuuri esimene linn avastati 1920. aastatel Pakistanis tänapäeva Harappa linna lähedal
kliimamuutuste tagajärjed saavad üha enam ilmsiks ning kliimamuutused saavad ka peamiseks keskkonnapõgenike tekke põhjuseks. Kliima soojenedes kiireneb Gröönimaa ja Antarktika jääväljade ning liustike sulamine, mis kergitab maailmamere taset. Paljud madalad rannikualad ja terved saareriigid hakkavad jääma vee alla ning miljonid inimesed on sunnitud uut elukohta otsima. Samas aga tõstab Gröönimaa jääkatte sulamine merepinda 0,2 mm aastas. Risto Isomäki ökopõnevik "Sarasvati liiv" kirjeldab, kuidas hukkus veeuputuses tegelik Atlantis ning tekib uus üleilmne veeuputus. Atlantis asus India veerel, aga uus uputus tekib Gröönimaa jääliustike vettekukkumise tagajärjel. Hamburg täitub veega, nii et vaid kõrghoonete antennid ulatuvad sealt välja. 1984. aastal ühines Eesti Põhja-Euroopa ja Gröönimaa merikotka kaitse programmiga. LISA: Valdavalt elavad siinsetel aladel ka saare taimtoidulised loomad, kellest
"Mahabharata" (300 eKr - 300 pKr) ja "Ramajana." 16. Nimetage hinduismi pühakiri ja kust on see pärit? Veedad on hinduismi pühad tekstid, mis sisaldavad igavesi tõdesid ja neid anti algul edasi suusõnal kuni nende kirja panemiseni. Vanimad pühad tekstid sh Veedad, on saadud Jumalalt otsese ilmutuse kaudu. 17. Kes on hinduismis kõige looja jumalus? Kes on tema abikaasa? Kõige looja on Brahma. Tema abikaasaks on õpetatuse ja tõe jumalanna Sarasvati. 18. Kes on hinduismis loodu alalhoidja jumalus? Kirjeldage tema atribuute: Kõige loodu alahoidja ja säilitaja on Visnu . Tema atribuutideks on: neljast käest ühes olev ketas - tsakra, mis sümboliseerib päikest ja universumis valitsevat mõistust; teises käes on merikarp sanha, mis sümboliseerib om´i algheli, millest sündis kõik loodu. Kolmandas käes hoiab ta lootoseõit padma, mis on puhtuse ja viljakuse
· Kena-upanisad, · Aitreya-upanisad, · Taittiriya-upanisad, · Katha-upanisad, · Mundaka-upanisad jne 6 Suutrad ja saastrad · stra lõng, juhtnöör, õpikutaoline kokkuvõte ,,Kma stra" Vtsyyana 6.saj e. Kr · dharmasstra seaduseraamat 3 ELUEESMÄRKI · artha kogumine · kma nautimine · dharma teenimine 7 HINDUISMI JUMALAD Brahma looja + Sarasvati 8 HINDUISMI JUMALAD Visnu hoidja + Laksmi 9 HINDUISMI JUMALAD Siva hävitaja ja uuendaja + Kali, Parvati, Durga, Tsamunda 10 Mantra · mantra häälikuühend, mille abil korrastatakse kosmose kaootilised helid väeks 11 India eeposed: "Rmjana" 200 e.Kr 200 p.Kr sh puraanad, "Mahbhrata" 500 e.Kr 300 p.Kr
Visnu naiselikkaasa on Laksmi, kes on ilu ja õnne jumalanna. Austatakse peamiselt Põhja-Indias, märgiks kolm vertikaaljoont laubal. Sivaism- austatakse jumal Sivat, kujutatakse sageli neljakäelisena. On julm jumal, hävitaja ja purustaja. Väga austatakse ka Siva poega- elevandipeaga Ganesa-t. Märgiks kolm horisontaaljoont laubal. Austatakse igal pool Indias. Saktism- emajumalanna austamine, sageli Parvati. Sakti- ürgjõud. Brahma- loojajumal. Naiskaasa on Sarasvati- teadmiste ja kunsti jumalanna. Veel jumalaid ; Hanuman- ahvjumal, Kama- armastuse jumal. KULTUS Hindu ei kuulu ühtegi kogudusse, oma jumalaid austatakse kõige sagedamini kodus, sinna on püstitatud altar. Regulaarseid jumalateenistusi ei ole. Templeid on Indias väga palju. Need on lahti päev läbi ning braahmanid ja templiteenijad hoolitsevad sealsete jumalajukude ning ohverdamisaltarite eest. Kõige sagedamini ohverdatakse lilli, puuvilju ning raha. Mittehindusid
kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabeli vangipõlv paasapüha pagood pesah puraanad qigong Rabi Rama Ramajana rebbe Ros-Hasana sabat Saduserid sakrament salat samaan Samskara Sangha sangha sansaara Sarasvati seik Sekularisatsioon Seloodid shahada shingon shinto Shoah sikh panth Page 3 Sheet1 sionism stupa sufism Sünagoog Tallit Talmud Tanah taoism Tefillin Tetragrammatron theravaada torii treife Trimurti tripitaka Triratna trithankara tsadik Umaijaadid umma upanayanam upanisadid Variserid varna veedad viis elementi Visnu Yin Yang zakat zazen zen Page 4 Sheet1
- Suudrad olid käsitöölised · Abielud kastisiseselt · Lisaks neljale kastile olemas ka viies kast tsaandalad (rõhutud) - Teevad ühiskonnas kõige alandavamaid töid - ,,puutumatute" kast Tänapäeval ,,määratud" kast HINDUISTLIKUD JUMALAD: · Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi · Visnu ja Laksmi näitavad inimestele kogu jumala võimu · Brahma ja Sarasvati jumala mõned aspektid · Kõik elusolendid osakesed Jumalast · Materjaalse maailma loomiseks ja säilitamiseks võtab jumal 3 kuju: - Maailma hoidja Visnu Jumala täielik kehastus Loob I elusolendi Brahma Loob oma hingusest kõik maailmad Teda armastab Laksmi õnne jumalanna - Maailma looja Brahma - Maailma hävitaja Siva
ühendusest hinduismis. Paljude jaoks ongi see peamine selles religioonis. Teine viis brahmanit vaadelda on näha seda ilmnevana paljudes jumalates, kes moodustavad hindu panteoni. Iga jumal on seotud mingi kõrgema reaalsuse aspektiga ja hindud austavad neid kõiki. Paljudest jumalatest tähtsaim on kolmik, kes on tuntud kui trimurti ülev looja Brahma, kaitsja Visnu ja hävitaja ning taaslooja Siva. Igal jumalal on ka naine. Need naised Sarasvati, Laksmi ja Kali - on ise võimsad jumalannad. Lisaks sellele võib Visnu ilmneda maa peal kümnes eri vormis ehk kehastuses, neist austatuimad on üllas isand Rama ja kangelassõdalane jumal Krisna. Enamik hindusid keskendub ühele teatud jumalale või jumalannale. Kuid jumalateenistuses tunnustatakse ka teisi jumalaid, teenistuse alguses kutsutakse sageli viit jumalat (Devi, Ganesa, Narayan,Siva, Surja).
Karma seadus 12. Kuidas nimetatakse olemasoleva ringkäiku? reinkarnatsioon 22 13. Mida tähendab reinkarnatsiooni õpetus? Elu pole muud kui lõputu sünni, kannatuse, surma ja ja taassünni ringkäik 14. Mis ajavahemikul levis vanem hinduism? 500ekr 1000pkr 15. Nimetage selle aja kaks suuremat eepost: ,,Mahabhrata" (300ekr-300pkr), Ramajana 16. Nimetage hinduismi pühakiri ja kust on see pärit? 17. Kes on hinduismis kõige looja jumalus? Kes on tema abikaasa? Brahma, abikaasa on Sarasvati-õpetuse ja tõe jumalanna 18. Kes on hinduismis loodu alalhoidja jumalus? Kirjeldage tema atribuute: Visnu; neljast käest ühes olev ketas - tsakra, mis sümboliseerib päikest ja universumis valitsevat mõistust; teises käes on merikarp sanha, mis sümboliseerib om´i algheli, millest sündis kõik loodu. Seda puhutakse templites Visnu kohaloleku märgiks; kolmandas käes hoiab ta lootoseõit padma, mis on
4) Tarbimisühiskond Enne tarbimisajastu algust oli ühiskonnaelu teistmoodi organiseeritud. Toidu ja peavarju hankimiseks tehtav töö ei olnud mitte lihtsalt materiaalne tegevus, vaid hõlmas samaaegselt kultuurilist ja vaimset tihedat koostööd inimeste ja teiste eluvormidega. Tugev side oli inimgruppide siseselt ja inimesel loodusega. Ei olnud eraldi töö ega vaba aega, kõik sulandus ühtseks. NÄITEKS: Aastal 2005 ilmus Soome ulmekirjaniku Risto Isomäki sulest raamat ,,Sarasvati liiv" (Sarasvatin hiekkaa, kirjastus Tammi), mida autor ise määratles ,,ökoloogilise põnevusromaanina". Kaks aastat hiljem ilmutati teos kirjastuse ,,Kunst" vahendusel ka eestikeelsena. Autor kirjeldab oma raamatus mõningaid võimalikke maailmalõpustsenaariume, mille ühisnimetajaks on destruktiivse inimtegevuse mõju ja sellele järgnevad tagasilöögid looduselt. Umbes nagu aastatetaguses Roland Emmerichi menufilmis ,,Päev pärast homset", kus uus jääaeg saabus mitte aastate, vaid
annaabi.ee 
