ehitistes ja nende mõju tervisele. · Aflatoksiinid on väga ohtlikud maksale, ajule, neerudele ja südamele. · Pikaajalise kokkupuute korral on need mürgid maksavähi tekke eeldus. · Ägeda aflatoksiini tunnused on palavik, oksendamine, koomaseisund ja krambid. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Erinevad kerahalliku- ja pintselhallikuvormid. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Pintselhallik elab saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. · Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained osmoosi teel surnud orgaanilisest ainest. · Pintselhallik on meie kõige tavalisem moosihallitus. · Pintselhalliku perekond on tuntud antibiootikumide ( penitsilliini ) allikana. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Selle perekonna seeni leidub sisetingimustes kõikjal, isegi puhtas keskkonnas. · Tähtis on teada, et eoste mürgisus
suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine. Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks. Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi A. flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas. Penicillium Anamorf-perekond pintselhallik (Penicillium) Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja Penicillium marneffei (Eestis ei esine). Klassikaliselt on perkond tuntud
maapähklitel, suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine . Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks. Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi A. flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas . Anamorf-perekond pintselhallik (Penicillium) Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja Penicillium marneffei (Eestis ei esine). Klassikaliselt on perkond tuntud antibiootikumide
Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks. Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi Aspergillus flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas. (Kõljalg, 2005) Anamorf-perekond pintselhallik Pintselhallik on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja, mida Eestis ei esine. Klassikaliselt on perkond tuntud antibiootikumide (penitsilliin) moodustajana
Haiged mesilased on rahutud, muutuvad nõrgaks, kukuvad tarupõhjale. Nad hukkuvad kas tarus või taru läheduses. Mesilase tagakeha on komplemisel kõva. Haiguse vältimiseks tuleb kasvatada tugevaid peresid ning hoida tarud kuivad. Haiguse tõrjel on tähtis tabandunud kärgede kõrvaldamine, kahjutustamine ning tarude desinfitseerimine. Aspergilluse perekonna hallitusseente eosed võivad ohustada ka inimest. Rohkesti eoseid sisaldavat mett tuleb keeta. Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja Penicillium marneffei (Eestis ei esine). Klassikaliselt on perkond tuntud antibiootikumide
südamemädaniku korral aga tüve keskosast väljapoole. Juure- ja tüvemädanikud Juurepess (Heterobasidion annosum) on kõige levinum ja ohtlikum okaspuude juure- ja tüvemädanik Eestis. Esineb peamiselt kuusel ja männil, aga võib kahjustada ka kadakat ja isegi lehtpuid. Asustab nii elus- kui surnud puitu. Eluspuidus (puu juurtes, juurekaelas, tüves) tegutseb haigustekitajana, surnud puidus (kändudes ja nende juurtes, lamapuidus) jätkab elu saprotroofina. Elus puudest tabab juurepess igas vanuses puid ja põhjustab nende kuivamist või nõrgestumist. Juurepessu tekitajal esinevad eri vormid, mida viimasel ajal on käsitletud ka eri liikidena (männi- ja kuuse-juurepess). Nende poolt põhjustatud haiguse iseloom ja kulg on erinevad. Männi-juurepess kahjustab igas vanuses mändi, samuti kuuske, kaske, kadakat jt kodumaiseid puuliike. Kuuse-juurepess kahjustab peamiselt kuuske, aga ka noori mände ning lehist jt võõrpuuliike.
annaabi.ee 
