a tagasi, levisid ainult aafrikas); homo habilis- osav inimene- tegi tööristu, kuulus inimeste perekonda, tegele korilusega, ainult aafrikas; homo erectus- sirge püstine inimene- u 2milj a tagasi, tegeles koriluse ja küttimisega, leidub ka euroopas, kandis juba rõivaid, kasutas ka elamuid ja tuld; homo sapiens- päris inimene- jagunes kahkes alaliigiks neanderaalaseks (25000- 30000 a tagasi elas külmenevas euroopas) ja homo sapiens sapiensiks(200000 a tagasi hakkasid arenema ja 70000 a tagasi rändasid aafrikast välja) , 250000- 30000 a tagasi elas, matsid surnuid Esieaeg(kujunes inimene ja algas ca 2 milj onit a tagasi) Jaguneb Kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb oma korda paleoliitikumiks(rändav eluviis, 3 milj a tagasi), mesoliitikumiks(vibu, 12000 eKr) neoliitikumiks(7000 eKr, neoliitiline revulutsioon- mindi üle viljelevale majandusele, paikne eluviis, savinõud, kanga kudumine) ja
hulgas Victoria joa. 3) Millist kunstivoolu esindasid: Ilja Repin - realism Johann Köler - nii romantismi kui ka realismi ilmingud Edouard Manet - impressionism Claude Monet - impressionism Vincent van Gogh - postimpressionism Paul Cézanne - postimpressionism Paul Gauguin - postimpressionism 4) Millise avastuse tegid: (milline tähtsus?) Charles Darwin - evolutsiooniteooria, mis tõestab, et inimene pärineb ahvist ja on arenenud kaasaegseks homo sapiensiks, on suutnud kohaneda erinevate loodustingimustega. Andis teadmise, et inimene ei pärine Jumalast, vaid ahvidest. Wilhelm Röntgen - röntgenkiired, mis aitasid siseorganeid vaadelda, selle läbi meditsiiniline areng. Albert Einstein - paneb alguse relatiivsusteooriale, mis annab arusaama ajast ja ruumist, paneb aluse kosmoseajastule. Dimitri Mendelejev - koostab keemiliste elementide tabeli, mis annab süsteemi maal leiduvatele elementidele ja aitab tuvastada.
"Mõtlemine määrab inimese suuruse." Blaise Pascal Inimesele iseloomulik on väljendada end mõtetes. Kui meid ei nimetataks ,,homo sapiensiks" ehk mõtlevaks inimeseks, oleks maailm tühi koht, lihtsalt eksisteerimiseks loodud pinnas. Elaksime instinktiivsetel meetoditel ja kuuluksime samasse klassi kuhu loomadki ning võitleksime ellujäämise nimel kiskjalikult, jahtides saaki. Ilma mõtlemiseta ei tuleks inimlapsed maailmas kuidagi toime, vaid sureksid lihtsalt välja. Väljaarenenud aju annab inimesele kätte tee, kuidas kontrollida oma tunge ja luua midagi uut ning sellega päästa end mingil määral kõikvõimsa looduse eest
valmistada juba lihtsaid kivist tööriistu. *) Järgneb juba homo erectus ehk püstine inimene. Tema valmistas tööriistu, tundis tuld ning rändas esimesena ka Aafrikast välja. *) Järgmine etapp on homo sapiens ehk tark inimene, keda peetakse kõikide tänapäevaste rahvaste ja rasside eellaseks, umbes 40000-50000 aastat tagasi oli homo sapiens asustanud kogu Vana Maailma. Homo sapiens panigi aluse tänapäevasele inimesele, keda nimetatakse ka homo sapiens sapiensiks. *) Samal ajal eksisteerisid ka neandertaallased kuid perekonda homo nendega ei seostata. -) Iseloomusta inimese peamisi erinevusi inimahvidest (8/8p) *) Inimene liigub kahel jalal, inimahv peamiselt neljal. *) Inimene suhtleb väljakujunenud keele ja sõnade abil, inimahvil on zestid ja häälitused. *) Inimese karvkate on osaline ja moondunud, inimahvil täielik. *) Inimese mõtlemine on abstraktne, praktiline ja ideoloogiaid täis; inimahvil peamisel praktiline.
Nagu öeldud, kasutatakse periodiseeringul jagamist tööriistade materjali järgi. Esimene periood on kiviaeg, pikim ajajärk esiajaloos. Kiviaeg jaguneb kolmeks: paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg ja neoliitikum ehk noorem kiviaeg. See oli ajastu, mil tööriistade materjalina olid kasutusel mitmesugused kivimiliigid (nt tulekivi, kiltkivi), võimaluse korral obsidiaan ehk vulkaaniline klaas. Sel ajal leidis aset inimese eellaste arenemine Homo sapiensiks. Paleoliitikum algas umbes 2,5 miljonit aastat tagasi koos esimeste Homo liiki/perekonda kuuluvate olendite ilmumisega ning lõppes u 10000 aastat eKr. Lõpudaatumid on piirkonniti erinevad, näiteks Põhjamaades võib selleks pidada u 9000 eKr. Paleoliitikum jaguneb omakorda kolmeks: varapaleoliitikumiks, keskpaleoliitikumiks ning hilispaleoliitikumiks. Lühidalt võib öelda, et inimese arengus on palju ebaselget veel praegugi ning uurijad on paljuski eri meelt
oli ülestõus ja nende juhid otsustasid luua hübriidrassi, kes on töövõimeline. Nad proovisid läbi palju variante, kuid lõpuks peatusid kaasaegse inimese peal. Tahvlites kirjeldatakse, kuidas anunnakkid lõid geneetilised harud juhtimaks inimkonda nende nimel. Üldiselt kirjeldatakse, kuidas loodi kuninglik võim. Tähtis on meeles pidada, et inimkonna ajaloost on teada, et 200 000 aastat tagasi toimus rassi täiustamine. Äkki muutus homo erectus homo sapiensiks, et seejärel, kuskil 35 000 aastat tagasi, võtta vastu veel midagi ja muutuda homo sapiens sapiens'iks see on kaasaegseks inimeseks. Keegi ei tea ja ei oska selgelt selgitada, mis põhjustas selliseid evolutsioonihüppeid. Seda enam, et teaduslikud uuringud on kindlaks teinud, et omame ühist naissoost eellast, kes elas Aafrikas 140 000 - 300 000 aastat tagasi. 45 III osa
Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele omane keel ja kõne aga nendel puudusid. ,,Arukat inimest" nimetatakse aga Homo sapiensiks, kes siis muistsel ajal hargnes Neanderthali inimeseks, Aasia varajaseks nüüdisaegseks inimeseks, Homo sapiens sapiensiks ehk tänapäeva inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat. Homo sapiens on ainus ürgsete inimahvide liik või vahevorm, kes on tänapäevani säilinud meie endi näol. Homo sapiensidel suurenes ajumaht veelgi, käitumine muutus paindlikumaks, osati teha tuld ja valmistada tööriistu, söödi palju liha
Ta oli 14 sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele omane keel ja kõne aga nendel puudusid. ,,Arukat inimest" nimetatakse aga Homo sapiensiks, kes siis muistsel ajal hargnes Neanderthali inimeseks, Aasia varajaseks nüüdisaegseks inimeseks, Homo sapiens sapiensiks ehk tänapäeva inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat. Homo sapiens on ainus ürgsete inimahvide liik või vahevorm, kes on tänapäevani säilinud meie endi näol. Homo sapiensidel suurenes ajumaht veelgi, käitumine muutus paindlikumaks, osati teha tuld ja valmistada tööriistu, söödi palju liha
Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 – 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele omane keel ja kõne aga nendel puudusid. „Arukat inimest“ nimetatakse aga Homo sapiensiks, kes siis muistsel ajal hargnes Neanderthali inimeseks, Aasia varajaseks nüüdisaegseks inimeseks, Homo sapiens sapiensiks ehk tänapäeva inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat. Homo sapiens on ainus ürgsete inimahvide liik või vahevorm, kes on tänapäevani säilinud meie endi näol. Homo sapiensidel suurenes ajumaht veelgi, käitumine muutus paindlikumaks, osati teha tuld ja valmistada tööriistu, söödi palju liha
annaabi.ee 
